( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemistulemus. Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega, kõige sagedamini on selle põhjuseks kopsutuberkuloos. 1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca) Kuiv (fibrioosne) pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile
- Gaasivahetus õhu ja vere vahel toimub alveoole ümbritsevas kapillaaride võrgustikus. Õhu hapnik tungib verre, süsihappegaas verest väljub alveolaarõhku. 12) Iseloomusta rinnakelmet ja pleuraõõnt. - Rinnakelme katab kopse ja rinnaõõnt seestpoolt. Kopse ja rinnaõõnt kattev kelme ühinevad kopsude juures. Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand
nõrkus, psüühiline ülepinge, alatoitlus, kurnatus. Vanadel inimestel peale oppi kaderakse põhiliset trombi ja kopsupõletikku. Kaebused ja tunnused: kehatemperatuuri tõus, nõrkuse ja külmavärinatega. Võib esineda valu rindkere piirkonnas, köha, verikoha harva, raskemal juhul punakat vereröga, väsimus, jõuetus, hingeldus, huulte tsüanoos, kuulda märjad räginad, vereanalüüsis põletiku tunnused, SR tõus. PLEURIIT: kopsukelmete põletik. On põletiku tagajärg mitte eradi haigus. Nt.kopsutrauma tagajärg. Inflektioon satub kopsukelmele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada kopsupõletiku, kopsuinfarkti, kospuvähiga, tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra tekib pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest (rakud põletikus). Pleuraõõs- hoiab sobivat õhku
Kiirabi saabumisel hüpotensioon, tahhükardia, tahhüpnoe. Patsient on hirmul, palavik 38,8 °C, auskultatsioonil on kuulda pleura hõõrdumist. Kas tegemist on kopsupõletiku või kopsuembooliaga, ei ole prekliinilistes tingimustes võimalik kindlaks teha. Puhkeasendi düspnoe – raskendatud hingamine ka puhkeasendis Tsüanoos – naha sinakakstõmbumine Hüpotensioon – madal vererõhk Tahhüpnoe – kiirendatud hingamistegevus Pleura hõõrdumine – kopsukelmete üksteise vastu hõõrdumine Määratlus Palavikuks loetakse temperatuuri tõusu rektaalselt üle 38,0 °C või aksillaarselt üle 37,3 °C. Hommikuti on keskmine suu kaudu mõõdetav kehatemperatuur 36,7 °C (36 °C–37,4 °C), õhtuks see tavaliselt tõuseb. Normaalne rektaalne temperatuur on 0,5 °C kõrgem, aksillaarne seevastu selle võrra madalam. Tümpaanilise (kõrvast) temperatuuri mõõtmine on küll kiire ja kergesti 361 tehtav, kuid selle usaldusväärsus ei ole nii kindel
annaabi.ee 
