alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine! 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile  see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Partsiaalrõhu tähtsus seisneb difusioonis (hapniku ja süsihappegaasi)  difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30.
saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine! 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile  see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Partsiaalrõhu tähtsus seisneb difusioonis (hapniku ja süsihappegaasi)  difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks. 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30.
parandamise võimalused. Funktsionaalne jääkmaht on õhu kogus, mis jääb kopsu peale tavalist väljahingamist. 0,7? ??? 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaasi partsiaalrõhk- e osarõhk: # paneb gaasi difendeeruma läbi membraani # näitab milline osa üldisest rõhust kuulub gaasile # on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab CO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema. Kuna alveolaargaasis on CO2 rõhk madalam kui venoosses veres, siis kopsu kapillaaride ja alveoolide vahel CO2 antakse alveoolidesse. O2 aga antakse alveoolidest kapillaaridesse, sest O2 rõhk on alveoolides kõrgem kui kapillaarides ning O2 liigub kõrgema rõhu alalt madalamale ehk siis kapillaaridesse. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
Kui palju üldse mahub. 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk e osarõhk nt milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks. 8. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin. Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises
tuleb väljahingamist rõhutada, sest see aitab alveolaarõhu uuendamist. 7.Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Partsiaalrõhk e. osarõhk – näitab, milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile (võrdeline gaasi mahuga gaaside segus). NT: Sissehingatavas õhus: N2- 78%; O2 -21%; CO2 – 0,03%; ülejäänud osa on muud gaasid. Rõhk merepinnal: 760 mm Hg => milline osa sellest kuulub õhus olevatele gaasidele. 8.Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel. O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg ja venoosses veres 40 mm Hg. CO2 partsiaalrõhk venoosses veres on 46 mm Hg ja alevolaarõhus 40 mm Hg. Liikumine toimub suuremalt rõhult väiksema rõhuni => O2 liigub veresoonde ja CO2 liigub läbi kopsu membraani. Difusioon lõpeb, kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. 9.Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. O2 Hapikku transporditakse veres hemoglobiiniga. 100ml veres on 15g O2-e. 1g hemoglobiini seob 1,36 ml hapnikku. CO2