Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni trombooside vältimiseks profülaktilist ravi. Üsna mitmel põhjusel on need patsiendid avatud infektsioonidele. Ajutüve anomaaliad võivad muuta nad vastuvõtlikuks kopsupõletiku tekkele, mis võivad raskenduda kopsuinfektsioonide mõjul. Kui isikul on kõrva struktuurseid anomaaliaid, siis võib see mõjutada tema ravikulgu. - Kirurgiline Kirurgiline ravi on sümptomaatiline või kosmeetiline, kuid sellega ei ole võimalik sündroomi ravida. Komppöiad, mis on sagedasti kahepoolsed, esinevad pea 1/3 patsientidest. Enamus juhtudel on võimalik seda kirurgiliste või konservatiivsete ortopeediliste protseduuride käigus osaliselt või täielikult parandada. Õhuteede funktsioonid on sageli häiritud
● suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk ● suureneb risk haigestuda südamehaigustesse ● raseduse korral suureneb nurisünnituse ja lapse väärarengu risk ● suureneb astma tekkimise risk (nii täiskasvanutel kui ka lastel) ● lastel ilmnevad õppimisraskused ● lastel suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk ● suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk ● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk ● lastel suureneb allergiate tekkimise risk ● ägenevad astma, allergilised reaktsioonid Aktiivse suitsetamise tagajärjel: ● naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad ● tõuseb südame löögisagedus ● tekib tubakasõltuvus ● näljatunne väheneb ● langeb kopsude töövõime
surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta suureneb risk astma tekkimiseks (nii täiskasvanutel kui ka lastel) lastel ilmnevad õppimisraskused lastel suureneb risk psühholoogiliste probleemide esinemiseks nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jne uureneb kopsuinfektsioonide tekke risk suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk suureneb allergiate tekkimise risk lastel võib naistel raskendada rasedaks jäämist halvenevad astma, allergiad ja muud seisundid. Hinnanguliselt 72 000 eurooplast sureb aastas passiivse suitsetamise tõttu kodus ning
alles areneb (4). Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel: Suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk. Suureneb risk haigestuda südamehaigustesse. Raseduse korral suureneb risk nurisünnituseks ja lapse väärarenguks. Suureneb astma tekkimise risk. Lastel ilmnevad õppimisraskused. Lastel suureneb psüholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk. Suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk. Suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk. Lastel suureneb allergiate tekkimise risk. Ägenevad astma, allergilised reaktsioonid (4). 5. Suitsetamine rasedana. Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Laps võib tänu sellele saada suuremaid kahjustusi juba enne sündi või on ka võimalus, et kahjustused ilmnevad alles hilisemal eluperioodil.
haigestumise riski suurendada kuni 30%. (Sotsiaalministeerium, 2014) Pikaajalise kaudse suitsetamise tulemusel (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5): • suureneb vähkkasvajate tekkimise risk; • suureneb südamehaigustesse haigestumise risk; • suureneb astma tekkimise risk; • avaldub negatiivne mõju raseduse korral sündimata lapsele (sündides alakaalulisus, kaasasündinud arenguhäired, nurisünnitus, enneaegne sünnitus); • suureneb kopsuinfektsioonide tekkerisk; • suureneb võimalus haigestuda kõrvainfektsioonidesse; • lastel võib suureneda allergiate tekkerisk; • lastel suureneb risk, et esinevad psühholoogilised probleemid nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms. Olles kaudne suitsetaja, võivad veel ägeneda astma, allergilised reaktsioonid ning lastel võivad ilmneda raskused õppimisel. (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5) 7 1
annaabi.ee 
