KOBRAS ELIN HEIN 6c klass Õpetaja: Airi Metspalu Pärnu 2011 KOPRATAMM Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KOPRA SABA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
metsahäiringuid. Oluline on, et nende arvukus ei kasvaks liiga suureks. Allpool on välja toodud mõningad ulukid ja mis liiki kahjustusi nad põhjustavad. Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011). Aga selline niiskusreziimi muutus häirib puude elutegevust ning pikaajalise niiskuse tõttu võivad puud hukkuda. Kui kopratamm piisavalt ruttu lõhkuda siis veetase väheneb ja see ei pruugi puistule halvasti mõjuda
Neljapäev- Pühapäev 11,00-21,00. Esmaspäevast - reedeni reservatsiooni. Reklaam kodulehelt. www.kotkaforell.ee Kotka forellipüügi puhkekeskus asub Valgejõel. Vaatamata keskkonnaameti korduvatele ettekirjutustele pole õnnestunud isegi Lahemaa RP territooriumil keskkonnale kahjulikke rajatisi, mis eraomanike ärihuvisid teenivad, haruldastele ebapärlikarpidele, lõhelistele jt kaladele sobivaks jõe-elukeskonnaks muuta. Lammutatud kopratamm Altja ojal Kalade lõksuna toimiv röövpüüdjate lemmikpaik - kalatrepp Sindis trepp takistab ka jõesilmu ja koha rännet potentsiaalsetele kudealadele kalad jäävad sinna lõksu või ei suuda kalatrepi suuet üles leida kalad tunglevad kümne meetri ulatuses
Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik.
· Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad. · Ebatavalise kasvuvormiga vanad puud( kõverad, lookas, mitmetüvelised). Samuti suurte looduslike kahjustustega puud nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Joon. 1 Tamm Joon. 2 Kopratamm (Savolainen.www) (w-jussikoprad... .www) Maastikulised tunnused Maastikulised võtmetunnused on sageli bioloogiliste võtmetunnuste tekkimise ja säilimise eelduseks, näiteks järsakute metsades või allikate ümbruses. · Vooluveekogude ümbrus- allikad, jõed ja ojad. (vt. joon. 3) · Seisuveekogude ümbrus- tiigid ja järved.
Teine uuritav ala asub küla läheduses oleval kraavil. Kraav suubub Navesti jõkke nagu eelpool nimetatud ojagi. Kraavi ühele kaldale jääb uudismaa, mida kasutatakse heina-ja karjamaana, teisel kaldal asub salumets, milles ülekaalus kased, kuused, lepad (4). Samuti oli varasemal ajal plaanis luua sinna prügimägi, veidi prahti on sinna isegi veetud, aga seda aastaid tagasi. Kraavilt leidsin pesakuhila alge, st alles ehituse algstaadiumis oleva kuhila. Sellest umbes 550 m allavoolu asub kopratamm, mis on veetaset tõstnud ligikaudu ühe meetri võrra. 2.1. Kobraste elutegevusest uuritaval alal aastatel 1996-1998 . Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt, sest lähemalolevad on juba söödud. Tõenäoliselt on just sellest pesast levinud koprad lähedal asuvatele ojadele ja kraavidele.
annaabi.ee 
