Sest kass andis talle suure kruusi täie miisu piima juua. 16.Miks kirjutati kiri ja miks see veidralt välja kukkus? Kiri kirjutati selleks et Teodori vanemad teaksid et tal läheb hästi aga kukkus see veidralt välja kuna kõik teodori sõbrad kirjutasid ka enda eluloo lisaks kirjale juurde ja oma seiklused. 17.Milliseks kujunes Muri jaht? Muri jahiretk kipus rohkem kalapüügiks muutuma,seega loobus ta jahiretkest. 18.Millise jahisaagiga naases Muri? Naases Muri pisikese kopraga. 19.Miks onu Teodor koprapoja minema käskis viia? Käskis minema viia koprapoja sest ta näris ära nende söögilaua. 20.Miks ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi minestasid? Minestasid ema ja isa kirja lugedes vaheldumisi kuna olid üllatunud,mis nende pojast oli saanud kirja lugedes. 21.Miks ema ja isa saatsid 22 kirja Petivere külla? Kuna maakaardil on 22 Petivere küla 22.Miks mindi Pontut pügama? Sest koeral oli elu isu otsas ja tundis end heidikuna. 23
Jaan Ärmus ei uskunud 10 aastat tagasi, et kobras võib Saaremaale sattuda ja probleemseks loomaks muutuda. Ärmuse arvates oleks Saaremaal 18 kobrast optimaalne. Siis nende tegevus otseselt ei ohustaks põllumajandust ja metsi. Kobras on kaval loom ning teda tabada on üsna raske. (Muld, 2008). 5. KOBRAS JA INIMENE 7 Kui mõni loom laiendab oma eluala, tekib tal pahatihti konflikt inimesega, eriti kui mängus on eraomand. Nii on läinud ka kopraga, kelle paturegistrisse on kirjutanud palju lugusid nii metsa- kui ka põllumehed. Kui inimene kaevab kraave ning süvendab veekogusid, et liigset vett kiiremini ära juhtida, siis kopra töö on risti vastupidine. Koprad ei pelga inimasulate lähedust, kus nad teevad talunikele ja metsameestele iseäranis suurt meelehärmi. Tänapäeval pole mingi haruldus, kui kobras tegutseb isegi väikses metsaojas või kuivenduskraavis.
Mõlema sabad on lapikud, kuid ondatra saba on teistpidi lapik – nagu kala saba. Tagajalad varustatud ujulestadega. Ondatra võib süüa molluskeid, karpe ja vähki. Mõlemad on monogaamsed loomad. Levik Ondatra on pärit Põhja- Ameerikast ja sattus Euroopasse 20ndal sajandil. Praegu leidub Lõuna- Eesti järvedes. Sigimine ja tegutsemine Tema suureks vaenlaseks on mink. Ta toimetab väga sarnasel viisil kopraga, aga ei ehita tamme. Ehitab kuhilaid, mis koosnevad kõrkjatest. Suveperioodil toob umbes 3 pesakonda ilmale. Hetkel on populatsioon madalseisus. Mink Sarnaneb Euroopa naartisale. Värvuselt on ta üldiselt tumepruun. Esineb üle Eesti. Kärplased Nirk ja kärp on talvel valged, mistõttu erinevad nad teistest kärplastest. Nad pole kaitsealused liigid ega ka jahiulukid. Saarmas ja ahm pole samuti staatusega loomad.
kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised Rodentia, Jäneselised Lagomorpha, Kiskjalised Carnivoria, Sõralised Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased Muridae, jäneslased Leporidae, kärplased Mustelidae, karulased Ursidae, koerlased Canidae, kaslased Felidae, sigalased Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ainult teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid. Levik: pärit Põhja- Ameerikast. Levinud Euraasia põhjaosas ja Kesk-Euroopas. Arvukus Eestis: 1980 u 70000 isendit, aastakümne paiku isegi 100 000. 20.saj viimasel aastakümnel arvukus oluliselt langes.
.. Lohed isiksustavad ürgelementi kui tulevad veest keeristena välja. Õnnestunud pettus (känd) väga tähtis kosmoloogiline motiiv. Laseb noole draakoni südame poole lendu, aga nool lendab mööda. Haigur oli õelnud, et lohe varju pihta peab laskma, aga M lasi ikka keha pihta. See valesti tegemise motiiv tihtipeale olemas. Lasi teise noole musta lohe varju pihta. Vesi hakkas tõusma, ronis paati. Saarmas sukeldus, aga ei jõudnud maani. Kopraga juhtub sama lugu. Viimasena saadetakse ondatra, see jõudis maani, tal oli käpa vahel mulda ja puuleht. Mulla viskas vette, tekkisid saared, mis paisusid. Saadab linnud teele, et need ütleksid kui suur maa on. Maa pole M meelest piisavalt suur. Teeb maasse augud, järved. Puhub lehed või seemned neljas suunas. Kui ta kõigega valmis sai läks koju tagasi, seal elab ta praeguseni. Enn Haabsaar Soome-Ugri saamine 2009. Temal natuke difusionistlik teooria:
annaabi.ee 
