Algloomad ja vetikad 1) Võrdle bakterit ja alglooma. Leia 2 sarnasust ja 3 erinevust. Erinevused Sarnasused Bakter Puudub tuum. rakukest Pärilikkusaine, Algloom Tuum. pelliikul tsütoplasma, liikumisvõimelised 2) Võrdle silmviburlast ja koppvetikat. Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar. silmviburlane Vakuool, pikipooldumis teel Silmtäpp, vibur, rakutuum paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees,
5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga
Suguline paljunemine tavaliselt isogaamne, kuid mõnedel liikidel on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata,
Suguline paljunemine tavaliselt isogaamne, kuid mõnedel liikidel on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub
Suguline paljunemine tavaliselt isogaamne, kuid mõnedel liikidel on täheldatud ka hetero- ja isegi oogaamiat. Sügoot täitub varuainetega ja kattub paksu kestaga. Järgneb puhkeperiood. Soodsate tingimuste saabumisel jaguneb sügoodi sisu meiootiliselt, mille tulemusena tekib neli haploidset rändeost. Klorella- laialt levinud mageveekogudes, meredes, pinnases, puude tüvedel. Mõned liigid on samblike komponendiks. Tallus on üherakuline. Rakk on ümmargune, ehituselt meenutab koppvetikat, kuid on ilma viburite ja pulseeriva vakuoolita. Eosed on viburteta. Emarakus tekib kaheksa eost, mis vabanevad ja kantakse edasi veevooluga. Sugutu paljunemine toimub väga kiiresti. Sugulist paljunemist ei esine. Rakkudesse koguneb palju varuaineid, vitamiine, antibiootikume, sellepärast kultiveeritakse klorellat kui odavat toidutoorainet. Vesijuus- levinud jõgedes. Tallus on niitjas, harunemata, koosneb ühest reast ühesugustest rakkudest, kasvab tipmiselt, kinnitub
annaabi.ee 
