Esimene kuppelehitis Roomas 120-124a, kõrgus kuplist maani oli 43,4 m, läbimõõt sama. Amfiteatrid: Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, vaatemängude hooned. Kuulsaim Colosseum, ehitati 70- 82 pKr. Koosnes kolmekordsest ankaalide reast, alumisel korrusel on poolsambad Doria, keskmisel ioonia ja kolmandal gorintose stiilis. Neljas korrus ehitati hiljem juurde. Istmed olid tõusva pinnaga, oli võimalik tühjendada 6-minutiga. Skulptuur (Rooma) Roomas töötasid terved kopistide koolkonnad, kes tegid järele Kreeka kunsti. Originaalsed olid roomlased järgmistes valdkondades: Tegid portreebüste (need olid realistlikud) nt. Keiser Augustus Neil oli kõrges aus esivanemate kultus, hindasid neid kõrgelt ja igas majas oli tuba või nurgake esivanemate portreebüstidega (ka keiser Augustuse täisskulptuur) Ajaloolised relieefid roomlased kujutasid ajaloosündmusi hästi tõetruult (keiser Trajaanus? Oli kaetud üleni relieefidega)
tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid
pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid
t ootamatu abi. Nii lava kui ka saal olid etenduse ajal heledalt valgustatud niivõrd kui küünlavalgus lubas. Libretisti ühiskondlik positsioon oli enamasti kõrgem kui helilooja oma, libretistide seas oli näiteks advokaate, auväärseid linnakodanikke ehk patriitse jt. See võimaldas neil ka libretot trükkida (enne etenduse algust sai ooperikülastaja osta endale libreto) ning levitada, mida aga ei saa öelda helilooja partituuri kohta. See levis peamiselt kopistide tehtud koopiate kaudu, iga trupp, mis ooperi kavva võttis, kohendas seda ka vastavalt oma võimalustele ooperisse ei suhtutud kui lõpetatud kunstiteosesse, vaid kui materjali, mida võis vajadusel ümber vormida. Ooperitrupis laulsid meespeaosi kastraadid ja naispeaosi sopranid. Bassid ja tenorid esitasid kõrvaltegelasi: filosoofid, allilmategelased, isarollid, teenrid jms (bassid); koomilised ammed (Veneetsia spetsialiteet) jt kõrvalrollid olid tenorid.
annaabi.ee 
