ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke. Ostis ju Ekke Moor memme käest pätsatud raha eest Enekenile paberingli. Kuid ajal, mil nimitegelane ennast otsis, hakkas ta ka ise teenima, mis oli hea märk. Kindlasti on nüüdisajal tavaks, et mees vöitleb enda pruudi eest ja üritab kogu hingest teda endale saada, ning ei löö kohe pönnama, kui ta esimesel silmapilgul ei pruugi kallima vanematele meeldida. Paraku oli raamatukangelane selle koha pealt üpriski arg, nimelt kartis ta
lõpuks kõikide asjaolude kokkulangemine. Noore üliõpilasena seisis Rodion silmitsi vaesuse ning haigusega. Ema ja õde püüdsid teda aidata, aga Rodioni uhkus ei suutnud lasta tema õel Dunjal abielluda mehega vaid rahamurede lahendamiseks. Mehe nägemus asjast oli, et tal on selle asemel võimalik hoopis ise, tappes omakasupüüdlik pandimajapidajanna, õiglus maa peale tuua ja korraga suur rahasumma kokku ajada. Ta ei soovinud kusagilt kopikaid kokku korjama hakata, vaid tahtis otsekohe asuda uue peatüki juurde oma elus. Rodion soovis teda ümbrisevat ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees. Kuna olukord oli väljapääsmatu, tõukas see noort meest veel kiiremini oma plaani ellu viima. Iseloomult tahtejõuline, õilis ning andekas Rodion tappis kaks pealtnäha süütut inimest suuresti mõjutatuna sotsiaalsest keskkonnast.
Ka tema inimene, kes tahab luua perekonna ja maksta kätte neile, kelle süü läbi on keegi lähedane surma saanud. See, kuidas temasse suhtus tuletõrjedepoo pealik ja kõik advokaadid, kes polnud nõus teda esindama, näitab inimeste suhtumist vähemusrahvusesse. Teine pere, kelle lugu ei jää kellelegi märkamata, on kõikjal maailmas leiduvate vaeste perede stereotüüp- isa Tate oli kunstnik, kes ei suutnud enda teoseid müüa, ema Mame teenis käsitööga vaid näruseid kopikaid ja tütar Väike Tüdruk oli hariduseta laps, kes veetis aega tänavatel. Kui pere olukord väga halvaks läks, hakkas ema enda keha müüma. Tate ei suutnud sellega leppida ja ta jättis oma naise saatuse hooleks. Ühel päeval ilmus nende ellu Evelyn Nesbit- jõukas ilus naine, kes võttis koha tüdruku emana üle. Evelyn kiindus Väikesesse Tüdrukusse nii väga, et oli valmis Tate ja tüdruku heaks kõike tegema. Ettekäändena neid näha, käis naine Tate juures pilte ostmas
1) kevad- Lohuots unistas kevadest. 2) vabadus- kui tuleb kevad , siis tuleb ka vabadus. 3) tähelepanematus- Lohuots ei pannud üldse tunnis midagi tähele. Asuja Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte Novell Asuja räägib sellest , kuidas töökas Jaak unistas oma nurmest , oma kodust. Kuid ta polnud ainult unistajaks loodus, juba lapseeast saati teadis ta ,et uni ei anna uut kuube ja magamine maani särki. Aastate jooksul oli ta kopikaid kogunud ja salaja toahämaras neid lugenud. Ta palus endale maa metsasöödil, kuid selle eest pidi ta veel paar aastat mõisa orjama. Kui ta oma lunastusaastad oli ära teeninud, siis hakkas ta metsas tööl käima, isegi töölised nägid, kuidas Jaak laupäevaõhtuti peale tööd metsa hiilis. Jaak palkas endale külast vanaehe , kellega koos nad tööd tegid. Viimasteks kevadpäevadeks oli väike kollane maja lagendikul valmis. Valmis oli ka väike põlluke ,
käsikäes. Sellest leiavad lohutust paljud, kel viltu veab, kuid samas tekitab see muret õnnelikele, kes aimavad, et heaolu on kõigest ettevalmistus millekski halvaks. Seega ei saa päris kindlalt väita, et on olemas nii puhast heategu, mis mitte mingil moel ei põhjustaks mõnd negatiivset tagajärge. Andes järgi kodutu mehe palvetele ja rõõmustades teda mõne rahasummaga, on see küll heategu, kuid iial ei või teada kas heast südamest loovutatud kopikaid ikka õigel moel kasutatakse. Tuleb tunnistada, et ega räbaldunud inimesed tänavanurkadel ning prügikastide vahel ei oska selle vähese rahaga midagi mõistlikku teha ning joovad selle lihtsalt maha, langedes seeläbi veelgi sügavamale lootusetuse maailma. Kes oskab öelda, äkki minu annetatud peenraha eest soetati omale hoopiski mõnuaine, mis kustutas kellegi eluküünla. Seega, kellegi soovidele vastu tulemine ei pruugi kindlasti olla heategu
FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''. Ta pidas end haruldaseks ja andekas inimeseks ning uskus, et ta sarnaneb Napoleoniga. Püüdis seda endale tõestada pannes toime mõrva. Ta eksis selles ja osutus tavaliseks inimeseks, kuna tundis süümepiinu, haigestus ning ei kasutanud isegi saadud raha, vaid peitis selle ära. Üks väike kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud
kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata. Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise elu, tema elu
ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata. Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise
varem ta neist vabaneb, seda parem. VII. Sekeldused Tigapuu ja direktoriga mõjustasid Indrekut kahtepidi -- teda ennast isiklikult ja tema vahekordi teistega. Tahes või tahtmata ta oli pidanud heitma pilgukese neisse oludesse ja inimestesse, kus keskel tal tuli elada ja teotseda. Ta hakkas aimama, et kui ta ei tahtnud sattuda igasugusesse tühjatähja ega raisata oma viimseid väheseid nii hädatarvilikke kopikaid, siis ta pidi hakkama talitama teisiti. Ta pidi õppima teisiti elama, kui oli elanud kodu või kirjutaja juures, kus oli tegemist ainult vana Maiega või paari poepoisiga, kes otsisid tema tutvust. Varsti märkas ta, et tema kipub üksi jääma. See olenes temast endast, aga ka teistest. Tema ise eemaldus neist, keda Tigapuu oli tembeldanud keelekandjaiks ja äraandjaiks, kuigi ta täies ulatuses ei taibanud, mis peitus tõeliselt nende sõnade taga. Aga igakord, kui tal meelde tuli
annaabi.ee 
