kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool. Erinevalt Kopernikust, kes ümber Maa liikuvate tähtede taga oletab kindlat taevavõlvi, leiab Bruno, et universum pole piiratud ega lõplik vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast samalaadsetest päikesesüsteemidest, kui universum on ühtne, siis esineb järelikult elu teistelgi taevakehadel peale Maa. Lõputu universumi mõtte oli ta laenanud Cusanuselt, kellesse ta suhtus suure austusega. Lõputu universumi mõttega sidus Bruno maailma dünaamilise ühtsuse ja igavikulisuse mõiste. Universum
Põhjendusena käsitles ta omandi kujunemist ühiskonna arengu käigus. Ta väitis, et kuni tegeldi vaid korilusega, elati primitiivses kommunismis. Kui inimene hakkas aga maad harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset. Nende kahe ülesande tõttu ei saa olla riigi võim piiramatu ja peab jagunema seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu e. föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni. Inimese subjektiivne maailm on selle järgi loodusväline olemine, füüsikalises maailmas aga valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism Empirism on tunnetusteooria suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele
kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad kaasa inimese ebakindluse kasvule -- Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala kadumisega kaotab tõe mõiste paratamatult oma tähenduse (tänapäeval siiski üritatakse tõde määratleda kokkuleppena jms.) Jääb alles üks maailm, mis on mõttetu. Nietzsche moto selle olukorra kohta oli: amor fati, armasta mõttetut saatust. Kuid kogu ratsionaalne-humanistlik kultuur muutub Nietzsche arvates Jumala surma tõttu võimatuks. On küsimus, kas
filosoofilisel järelemõtlemisel tuvastada, kuidas on traditsiooniline filosoofia saanud nihilismi allikaks, s.t. filosoofia ülesandeks on kogu senise filosoofia kriitika. Muidugi on loomulik küsida ka selle järele, kas on võimalik selline filosoofia, mis ei juhiks inimkonda kõigi väärtuste väärtusetustumisele, s.t. nihilismi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad kaasa inimese ebakindluse kasvule -- Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala kadumisega kaotab tõe mõiste paratamatult oma tähenduse (tänapäeval siiski üritatakse tõde määratleda kokkuleppena jms.) 13 Nietzsche kui prohvet Autor: Leo Luks Kui tõsiselt peaksime võtma Friedrich Nietzsche ennustust, et oleme jõudnud katastroofide perioodi, mil
annaabi.ee 
