Peamiselt söödi sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögiviljatoitudele. Seda söödi värskelt, soolatult, suitsutatult, talvel liha ka külmutati. Toiduks kasutati kogu loom. Rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest suppi, seajalad soolati. Peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest ka sülti. Verest tehti harilikult käkki ja verileiba. Valmistati niinimetatud valgeid (ilma vereta) vorste, verivorste. Piimatooted tulid eestlaste toidulauale koos karjakasvatuse algusega. Söödi piima, peamiselt küll hapupiima, koort, võid, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja ka hapupiima rüübati tavaliselt pudru, kartuli või leiva kõrvale, rõõska piima lisati ka putrudele ja suppidele keetmisel. Piimast valmistati kohupiima ja sõira.
pekirasva, liha ja sibulat. 2 ). Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada zelatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Eesti süldi tegemine Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseained sool, sibul, vürtsid
võrdlemisi soolaseks ja vürtsikaks, sest jahtudes muutub selle maitse nõrgemaks. Sült panna külma veega niisutatud vormidesse ning lasta jahedas tarduda. Enne serveerimist lüüa sült vormist vaagnale. Juurde võib anda külmi, tugevalt maitsestatud kastmeid, sinepit, lauaäädikat, mädarõigast. Lisandiks sobib ka keedetud kartul. Sült on traditsiooniliselt olnud talveaja toit. Valmistatud rohkesti tarrendainet sisaldavatest sea subproduktidest: seapeast, - ja jalgadest, kootidest, kõrvadest ja kondiga lihast, maitseks köögiviljad. Milline on esmaabi lõikehaava korral? Lõikehaava korral vajutan haava kinni, pesen haava külma veega puhtaks, otsin plaastrid ülesse ja panen plaastri peale ja kummikindad kätte. Kuidas tegutsed kui süttib õli fritüüris. Nimeta hädaabi telefoninumber? Fritüüris süttib tuli, proovin kustutada seda, kui pole enam võimalik, siis kutsun hädaabi 112 ja evakueeruma. Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine lehekülg 54
maitse nõrgemaks. Sült panna külma veega niisutatud vormidesse ning lasta jahedas tarduda. Enne serveerimist lüüa sült vormist vaagnale. Juurde võib anda külmi, tugevalt maitsestatud kastmeid, sinepit, lauaäädikat, mädarõigast. Lisandiks sobib ka keedetud kartul. Sült on traditsiooniliselt olnud talveaja toit. Valmistatud rohkesti tarrendainet sisaldavatest sea subproduktidest: seapeast, - ja jalgadest, kootidest, kõrvadest ja kondiga lihast, maitseks köögiviljad. 33. Milline on esmaabi lõikehaava korral? Lõikehaava korral vajutan haava kinni, pesen haava külma veega puhtaks, otsin plaastrid ülesse ja panen plaastri peale ja kummikindad kätte. 34. Kuidas tegutsed kui süttib õli fritüüris. Nimeta hädaabi telefoninumber? Fritüüris süttib tuli, proovin kustutada seda, kui pole enam võimalik, siis kutsun
Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögivilatoitude juurde. Liha kasutati värskelt, soolatult, suitsetatult, külmutatult (talvel). Toiduks kasutati ära kõik looma osad: rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest tehti suppi, peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest tehti sülti, verest tehti käkki ja verileiba, verivorste. Valmistati ka nn valgeid (ilma vereta) vorste; seajalad soolati. Piimatooted tulid eestlaste lauale koos karjakasvatuse algusega. On ikka söödud piima (vanasti söödi peamiselt hapupiima ja petti), koort, 278 võid, kohupiima ja sõira. Foto lk. 150 – 10.2. Sõir
annaabi.ee 
