Kokku 16 eestlast. Eestlastest ümberasujate saabumine väikesse Fort St. James'i oli küllaltki suursündmuseks, sest seda tähistati samal õhtul koosviibimise ja tantsuga, mida Pitka noorem tütar hiljem kirjeldas järgmiselt: "Tants peeti väikeses koolimajas, mille ümber oli kogunenud uudishimulikke indiaanlasi. Need pressisid oma tumedaid nägusid vastu aknaruutusid, et hästi näha, mis sees toimub, kus oligi tants täies hoos grammofoni saatel. Koosviibijad moodustasid kirju pere vabas riietuses pühapäevaülikonnast värvilise särgi ja tööpüksteni. Seal oli trappereid, kullaotsijaid, rantsheerosid, kaubitsejaid, pastor, kooliõpetaja ning üksikuid pool- ja veerandindiaanlasi, kes valgete standardi välja andsid. Tegin esimese tantsu noore trapperiga, kelle päevitunud nägu paistis veel läikivat rohkest seebi tarvitamisest. Tal oli seljas pargitud põdranahast jakk ning jalas mokkassiinid, mis olid kõik näinud paremaid päevi
maailmas on ja nende inimeste abil siit saarelt ära sõita. Lisaks sellele tahab vürst teada saada ka seda kuidas saart kaitstakse ja kuidas nad seda tulerohtu teevad. Vürst peab ikka neid Allotrialasi paganateks ja arvab et kristlikus maailmas suudavad ka inimesed tamale järjele jõuda kui siin. Kuna nad ainutl orjadena siia saarele on võetud siis arvas Vürst et neist kedagi muud siina ka ei saa olenemata sellest võrdsuse jutust. Kuigi kõigeks selleks võib kuluda aastaid olid kõik koosviibijad plaaniga nõus. Kõigepealt saadakse teada saladused ja siis võidetakse inimesed oma poolele. Niccolo hakkas juurdlema vürsti jutu üle ja jõudis järeldusele et Danaosel on oma Achilliuse kand ja ka Andromance on piisavalt uudishimulik kun on ära õppinud meie keele- neist võiksid saada meile vägagi kasulikud inimesed saamaks teada saladused ja aidata põgeneda. Äkitselt ilmus välja Ieronimo kes oli väga rahul kuna oli aru saanud et siin
Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. · Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. · Eesti hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. · Hümni ei tohi teotada. · Traditsiooniliselt tõustakse hümni laulmise ajaks püsti, osutades sellega austust oma maa ja rahva vastu. · Hümni laulavad kaasa kõik koosviibijad. · Hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde. · Hümni lõppemisel ei aplodeerita. · Tavapäraselt lauldakse hümni ürituse alustamiseks või lõpetamiseks. · Kui samal üritusel esitatakse rohkem kui üht hümni, siis kantakse esimesena ette välisriigi hümn ja seejärel Eesti hümn. · Kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena. TEENETEMÄRGID
Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene
Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene
raha jätkub, siis aidata tal mõne lihtsa äri avada. Tomi paras hetk oli saabunud. Ta ütles: «Huck ei vaja seda. Huck on rikas!» Ainult koosviibijate kõvasti ohjeldatud viisakus hoidis tagasi kohase ja Heakskiitva naeru selle lõbusa nalja üle. Kuicl vaikus oli veidi piinlik. Tom katkestas selle. «Huckil on raha. Võib-olla te ei usu seda, kuid tal on palju raha. Oh, ärge muiake, ma võin teile näidata. Oodake üks hetk.» Tom jooksis uksest välja. Koosviibijad vaatasid arusaamatult ning huvitatult üksteisele ja siis küsivalt Huckile, kuid selle keelepaelad olid seotud. «Sid, mis Tomiga lahti on?» küsis tädi Polly. «Ta . . . noh, sellest poisist ei saa kunagi aru. Ma ei . . .» Tom astus sisse, vaarudes oma kottide raskuse all, ja tädi Pollyl jäigi lause lõpetamata. Tom puistes kollaste müntide hulga lauale ja ütles: «Noh, mis ma ütlesin teile? Pool sellest on Hucki ja pool minu!» See vaatepilt tegi kogu seltskonna hingetuks
annaabi.ee 
