_ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast Nende kahe eletrijaama toodang moodustab 93% elektri kogutoodangust. 8. Millest Eestis soojusenergiat põhiliselt toodetakse ning kui suure osa toodangust moodustab koostootmisjaamades toodetud soojus? Nimeta mõni koostootmisjaam. Põhiliselt biokütusest, maagaasi. Koostootmisjaamades toodetud soojus moodustab u 37% toodangust. *Väo koostootmisjaam, Tartu koostoomisjaam 9. Millised on põhilised elektri tootmisel tekkivad atmosfääriheitmed ning millised on nende mõjud keskkonnale? Kuidas mõjutavad atmosfääriheitmed energeetika arengut? Süsihappegaas ja lämmastik, NO2,Kasvuhoonegaasid- kliimasoojenemine. Happevihmad
Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-
jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel
Inimeste arvu poolest järgneb Rotterdam 599 000 inimesega ja Haag, kus on 445 000 inimest. ENERGIAMAJANDUS 7 Tänu omale looduslikule gaasile, edukale energiapoliitikale ja keskkonnasäästlikule hoiakule on koosgenereerimine Hollandis saavutanud väga kõrge taseme. Valitsuse plaani realiseerumisele, mille kohaselt tuleks aastaks 2000 installeerida 8000 MWe, ehk 40% koguelektrist, koostootmisjaamades, ei paista takistusi olevat. Madalmaades on põhjalikult väljatöötatud energiaturu liberaliseerimise kolmeastmeline plaan. Tuulikutel oli mõnda aega tagasi Hollandi energiamajanduses väga suur roll. Nüüd aga tehnika uuenemisega on tuulikud jäänud vaid Madalmaade sümboliks. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus hõivab ainult 4% rahvastikust, mis näitab kõrget mehhaniseeritust. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et turba kasutatava varu suuruse ja aastase kasutusmäära, sätestab maapõueseaduse ning turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks on 2,65 mln tonni. Võttes arvesse turba märkimisväärset energeetilist võimekust, selle kohalikku päritolu, head kättesaadavust ning soodsat hinda, tuleb parandada võimalusi turvast kasutavate seadmete kasutuselevõtmise soodustamiseks. Turba kasutamist on piiratud katlamajades ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamades, kuid leidub mitmeid koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside
ehitamiseks ei ole vaja nii suuremahulisi uuringuid kui avamere tuuleparkide puhul. Maismaa tuuleparke arendadakse küll rohkem, aga nad on väiksemad kui avamere tuulepargid. 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis Biomassi energiat kasutatakse Eestis palju: kolmandik taastuvenergiast on biomassi energia. Kasutus on nii suur, kuna suur osa kodumajapidamisi kasutab sooja saamiseks küttepuid. Biomassi kasutatakse ka koostootmisjaamades, kus toodedakse elektrit ja soojusenergiat koos. Koostootmisjaamu on Eesti mitemeid. Üks asub Narvas, kus kasutatakse biomassi koos 12 põlevkiviga, et vähendada süsihappegaasi paiskumist atmosfääri ja vähendada tuhamägede suurenemist. Eestis kasutatakse ka biogaasi, mis eraldub prügimägedest. Üks selline elektrijaam asub Jõelähtme prügilas.
annaabi.ee 
