Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Diplomaatiliste suhete katkestamine on rahvusvahelistes suhetes äärmuslik samm, mis viitab kerkivale sõjaohule. Riikidevaheliste suhete halvenemist märgib ka teise riigi diplomaadi väljasaatmine maalt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises. Välisabi eriliigiks on humanitaarabi, mida osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. 4 Rahumeelse rahvusvahelise suhtlemise kolmas põhivahend on lepingud. Need on
Peamised vahendid: · Diplomaatilised suhted üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt; vormiline algus on siis, kui suursaadik kui riigi ametlik esindaja võetakse riigipea poolt vastu. Diplomaatiliste suhete katkestamine on äärmuslik samm, mis viitab kerkivale sõjaohule. · Majanduslik koostöö toimib mitmes vormis ning sõltub kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks kaubavahetusele, koostootmisele jm annavad jõukad riigid teistele maadele ka majandusabi (välisabi). Arenguabi seisneb raha või kaupade annetamises, ka vajalike spetsialistide lähetamises. Aidatakse ka soodsate laenudega (Marshalli plaan). Humanitaarabi osutatakse looduskatastroofide käes kannatanutele, ka tsiviilelanikele sõja üle elanud riikides. · Lepingud kolmas põhivahend. Mõni leping on aluseks rahvusvahelistele
kerkivale sõjaohule. Näiteks katkestas USA diplomaatilised suhted Iraaniga pärast Teheranis asuva USA saatkonna vallutamist ning sealsete töötajate pantvangistamist. Riikidevaheliste suhete halvenemist märgib ka teise riigi diplomaadi väljasaatmine maalt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn arenguabi). Mõnikord antakse abi ka soodsa laenuna (nt Marshalli plaan) Ka tänapäeval ei puudu doonorriikide või organisatsioonide abi taga varjatud poliitilised ja ideoloogilised huvid. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid said 1990-ndatel aastatel ulatuslikke laene Rahvusvaheliselt Valuutafondilt
koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Vormiliselt tähendab see suursaadiku kui riigi ametliku esindaja vastuvõtmist riigipea poolt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn arenguabi). Mõnikord antakse abi ka soodsa laenuna (nt Marshalli plaan). Välisabi eriliigiks on humanitaarabi, mida osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides