Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul koosseisuvalemina* , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. *Koosseisuvalem puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järjekorras rinnete kaupa. Puuliigid on koosseisuvalemis osatähtsuse alanevas järjekorras (50Ks30Lm20Lv). Nimetatud koosseisuvalemist võib välja lugeda, et puistu I rinde tagavarast moodustab kask 50%, sanglepp 30% ja hall lepp 20%. Esikohale koosseisuvalemis kirjutatakse peapuuliik (ka siis, kui ta ei ole enamuspuuliigiks, näit. 40Lh60Lv). 29. Kuidas leitakse puistuelemendi ja puistu tagavara? 30. Puuliikide vaheldus. Männi vaheldumine lehtpuudega. Männi vaheldumine lehtpuudega
antud puuliik puistu koosseisust. Näit. 50Ks 30Lm 20Lv 50% kaske 30% mustleppa 20% valgeleppa ehk 50% puistu koosseisust tagavara järgi moodustab kask, 30% sanglepp ja 20% hall lepp. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - must lepp Lv - valge lepp Sa - saar Ja - jalakas Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsient erineb kahe ühiku võrra. 4.Puistu vanus -Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust märgitud, tähendab see,
60 Puistu liigiline koosseis Segapuistutes peab küpsusvanuse määramisel arvestama erinevate liikide osakaalu puistu koosseisus. A.Nilson (1979) on selleks pakkunud järgmise küpsusvanuse arvutamise valemi: n U (0,1 k i ai 6 B ) Pn , kus (5.6) i 1 U puistu küpsusvanus a; ki i-nda liigi koefitsient koosseisuvalemis; ai i-nda liigi Ia boniteedi modaalse puistu raievanus a; B boniteediklass (Ia = 0, I = 1 jne.); Pn puistu täiuslikkus samades kasvutingimustes kasvava moodpuistu suhtes. Kokkuvõtteks olgu öeldud, et küpsusvanus ei ole püsiv, igaveseks ajaks fikseeritud suurus. Koos majanduskeskkonna muutustega tuleb paindlikult suhtuda ka küpsusvanustesse. Majandusliku planeerimise seisukohalt omab rakendatavate küpsusvanuste muutmine
Liitpuistus määratakse koosseis iga rinde kohta eraldi. Puhtpuistuks määratakse puistu siis, kui kõrvalliike on vähem kui 10 % tagavarast. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Ts - ebatsuuga Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
annaabi.ee 
