Tsiviilriietuses nõukogude sõdurid nõudsid valitsuse sisseseadmist. Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised 1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu. 1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi). 1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti). 1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia 1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati
1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine – ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon
1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon
Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.dets lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomissariaat “ostland” koosseidu Eesti kindralkomissariaadina Nukuvalitsusena töötas Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht. Eestlased Punaarmees 22. terriotoriaalkorpus (endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941.a. Suvel 8. Eesti laskurkorpus 1942 - 1945 (komandör Lembit Pärn) (L.P) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 “soomepoisid” Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944.aasta lahingud
suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas. Lüngad võivad õiguskorras olla: Ehtsad- lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra suhteliselt lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest. Kui üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid seda ei ole, on tegemist ehtsa lüngaga. Näivad- lüngaga on tegemist siis kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseidu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtuslüngad- tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul. Õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikult
annaabi.ee 
