jne... Pärast apartheide teket pühendas Mandela end nende vastu võitlemisele. Ta korraldas sõpradega boikotte ja streike lootuses et neil õnnestub taastada mustanahaliste õigused. Ta rändasid sõpradega paigast paika kutsudes rahvast üles seadust rikkuma ja minema valgete aladele. 1952 lõpetasid korrakaitsjad nende tegevuse, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, ka Mandela. Talle kehtestati mitmed keelud, näiteks ei tohtinud ta lahkuda Johannesburgist ega võtta osa koosolekutelt. Poliitika (1953-1964) 1955 koostas ANC(mille juhiks oli saanud Mandela) Vabaduse Harta, mis oli koostatud tuhandete Aafriklaste arvamuse põhjal valitsemisviisi kohta. 1956 arreteeris valitsus ANC ja teiste vaba Lõuna-Aafrikat soovivate organisatsioonide juhid. Mandelat ja 155 aktiivsemat mässajat süüdistati reetmises ja valitsuse vägivaldse kukutamise katses. Pärast viis aastat kestnud kohtuprotsessi mõistetakse nad süütuks. 1960
· 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll · Sturmabteilung kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt) Sõjaväestatus rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?! · Ülemaailmne revolutsioon · 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse üldine sõjaväekohustus. Sise ja välisvaenlased: · Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei
generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused. Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigid ja lammutada aadlike kindlused. Nende eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Kaotati ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim G. Koosolekutelt paistis silma vaimulike seisuse esindaja Richelieu. Ta sai riigisekretäriks ning peale seda tõusis ta kardinaliks. Ja 1. ministriks. Kuni surmani oli R. Pr. Tegelik valitseja. 1626 andis ta kuninga nimel välja edikti, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused. Kõrgaadel kaotas oma tugipunkti maal. Oluliseks sammuks kuningvõimu tugevdamisel oli hugenottide vastupanu mahasurumine. Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid, kes allusid kuningale.
Vilberg. Kui olukord muutub veelgi pinevamaks, otsustavad nad rongiga Peterburisse sõita. Enne minnakse veel Tallinnast läbi, et vanematelt ja õelt raha laenata ja 1906 aasta eesimestel päevadel suunduvad nad Peterburi ning algab Vilde 14 pagulaspõlv, mis kestab üle üheteistkümne aasta. Vilde vahistamissüüdistuse aluseks olid järgmised süüdistused: osavõtt Eesti Sotsiaaldemokraadide Tööliste Ühistu Tartu osakonna koosolekutelt, aktiivne kihutustöö ajalehe ,,Uudised" kaudu, valitsusevastaste kõnedega esinemine miitingul ja rahvaasemike kongressi resolutsioonide levitamist. Vahistatuna oleks Vilde mõistetud kas Siberisse asumisele või paariks aastaks sunnitööle. Vilde jäi siiski kuni 1917 aasta revolutsiooni lõpuni jälitatavaks. Vilde Eestist lahkumine oli vältimatu. Eduard Vilde teine loomingujärk moodustab tema proosatoodangu kõrgaja. Siis ilmus ta
annaabi.ee 
