Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas.
6. Mis juhtuks, kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised ei võtaks teda omaks nin hakkaksid teda pilkama, sest nad ei ole kogenud seda, mis on väljaspool koobast. Ja seda, mida inimene pole kogenud, on kerge mitte mõista ning hukka mõista. Samuti ei usuks nad kogenu juttu, sest nende mõisted reaalsusest ei klapi enam vangi omadega. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldas alguses Chatauqua koosolekukeskust üdini positiivsel tooni. Ta ütles, et seal on ideaalne õhkkond töökas, arukas, jõukas, reibas jne. Seal on olemas absoluutselt kõik vahendid, millega rahuldada igasuguseid, erineval tasemel inimvajadusi. Põhimõtteliselt kirjeldas ta Chatauqua koosolekukeskust kui paradiisi maa peal. Kuid sealt tagasi tulled tundis ta suurt kergendust. Seda sellepärast, et seal keskuses ei olnud halba, oli vaid hea. James tundis, et inimese elus peab olema ka halb, sest muidu ei hinda inimene enam
kohta: · Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, arukust, headust, korda, jõukust, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. Maiku saab sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui puuduksid kannatused ning negatiivsed nähtused ühiskonnas. Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. "Paradiisist" ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli "paradiisis" olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. James leidis, et sealne elu oleks väljakannatamatu, kuigi ometi puudus seal valu ning kõik negatiivne. James tundis, et näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, sest inimesed vajavad ka neg. kogemusi, alles siis tunduvad tõeliselt head asjad eriti magusad ning neid osatakse hinnata.
). Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millegagi tuleb seletada kultuuridevahelist printsiipide kattumist ja kultuuridevahelist kommunikeerimist. Neid küsimusi arutades kerkib esile seisukoht, et eetilised printsiibid ei ole tuletatud ühiskondlikust praktikast, vaid neil peab olema mingi muu allikas. Peaks tegema nii, nagu seda on alati tehtud. Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. 77. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldab Chatauqua koosolekukeskust kui kohta, kus puuduvad kannatused, vaesus, aloholism, haigused, kuritegevus- ühesõnaga kõik halb, mis on olemas ülejäänud maailmas. Chatauqua koosolekukeskuses on kõik võrdsed, lahked, seal on maailma parim seltskond, parimad viljad, mida leidub- seal on kõik see, mis on hea, kõik on väga idülliline. On olemas kolledz, haridus on kõrgel tasemel. Hea haridussüsteem kasvatab töökad ja arukad inimesed. Keskond ja loodus on ideaalne, inimesed seal sees veel ideaalsemad
annaabi.ee 
