d) kinnitab seltsi allüksuste kodukorra ning koordineerib nende tegevust; e) otsustab palgalise tööjõu kasutamise küsimused; f) valmistab ette ja kutsub kokku seltsi üldkoosoleku. § 24. Emakeele Seltsi esindab õigustoimingutes seltsi esimees või abiesimees või vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. § 25. Emakeele Seltsi tegevust ning asjaajamist korraldab seltsi teadussekretär. Teadussekretär võtab juhatuse koosolekuist osa sõnaõigusega. § 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹
armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1
kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk. 66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul 67. Kes olid sofistid? Sofistid olid antiikses Kreekas rändavad kõneõpetajad, kes olid mitmekülgselt haritud ja panid aluse nii süstemaatilisele kooliharidusele kui ka kreeka retoorika õitsengule 5
priileivasööja parasiit libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid) koosolekutel kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja veenmisoskus. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei palgatud advokaate. Kreelased tihti sattusid kohtusse, kui kedagi nt kahtlustati türannias siis tehti hääletus, et kas saadetakse minema ja inimene pidi ise ennast kaitsma. Peale kõnepraktika arenes ka kõneteooria 68. Kes olid sofistid? Sofistid rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena
kohta. Claude Frollo oli seda nähtavasti ise kogenud. Paljud tõsised inimesed kinnitasid, et, ammendanud tühjaks inimliku teadmise /as'i3 oli ta söandanud nefctsT sisse tungida. Räägiti, et ta järgemööda kõigist tunnetuspuu õuntest oli maitsnud ja lõpuks, kas näljast või küllastusest, ka keelatud vilja hammustanud. Nagu meie lugejad mäletavad, võttis ta osa teoloogide konverentsidest Sorbonne'is, filosoofide koosolekuist Saint-Hilaire'i * juures, doktorite vaidlustest Saint-Martini * juures, meedikute koosolemis-test Jumalaema kiriku pühitsetud vee astja juures (ad cupam Nostrae-Dominae). Kõiki lubatud ja heakskiidetud toitusid, mis need neli suurt kööki nelja fakulteedi näol vaimule võisid valmistada ja ette kanda, oli ta söö- Lööming; selle põhjus suurepärase veini joomine (lad. k.). Kus lõpeb ring, s. o. teadmiste ring (lad. k.). 3 Lubatud teadmine (lad. k.). 4 Keelatud teadmine (lad. k). 8 6
annaabi.ee 
