moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri
Kasutatakse liigiloendite koostamisel. Liikide koguarv – iseloomustab koosluse mitmekesisust ja suhete keerukust. Liikide arvu loendatakse kindla suurusega maa- alal. Osatähtsuse järgi võiks liike jaotata mitmeti, levinuim on dominantide s.t valitsevate liikide esiletõstmine. Liikide osatähtsusel põhinevaid rühmi nimetatakse fütotsönotüüpideks. Taimekoosluste dünaamika Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat -on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st
Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest
elustik on suures osas hävinud, hakkab toimuma sekundaarne suktsessioon. Sellised alad on näiteks vulkaanilise tuhaga kaetud, elanud üle tulekahju või üleujutuse ja kattunud setetega. Sellisel juhul jääb alles muld, paljude taimede seemned ja juured. Ka mahajäetud põllul või lageraiega hävitatud metsas toimuvaid järjestikuseid taimestiku muutuseid vaadeldakse sekundaarse suktsessioonina. Muutuste põhjused Koosluse muutumist põhjustavad tegurid võivad olla kahesugused: kooslusesisesed e. autogeensed või pärit väljastpoolt kooslust e. allogeensed. Autogeensed tegurid oleks näiteks mullateke, mis seisneb huumuse tekkes, turba kogunemises, kodukihi tekkimises, mulla reaktsiooni muutumises jne. Lisaks mullatekkele sõltuvad olemasolevast taimestikust ka maapinna varjutamine, konkurents liikide vahel, seemnepanga moodustumine jt. Allogeenseteks teguriteks võivad olla kliima muutused, katastroofid, mulla mineraalosa teke
annaabi.ee 
