MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos.
nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kvartet- neljaliikmeline ansambel Koor suure hulga inimeste ühislaul Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" ( see ooper pole säilinud ), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat . Ooperi vanus on umbes 4 sajandit. Opera seria- tõsise , heroilise süzeega toretsev ooperi Opera buffa- koomiline ooper Võluflööt esietendus toimus 1791.a. Viinis. Pimeduse ja valguse, ebausu ja mõistuse riigi vahel
häälega osata tabada, on vaja palju nii sotsiaalset kui muusikalist harjutamist. Üksteise kõrval laulmisest, liikumisest, mängimisest areneb välja koostegemine, ühine tegevus väga tähtis küpsusaste sotsiaalses tunnetuses. Kasvataja ja suuremad lapsed laulavad väiksematele, kes järgmisel aastal neid laule juba piisavalt hästi tunnevad ja igaüks vastavalt oma arengutasemele varem või hiljem kaasa laulma hakkavad. Kooslaulmine on kõikide laste jaoks tätis ja nad laulavad täiesti iseenesestmõistetavalt kaasa otsekohe, olenematta sellest, kas nad kogu teksti valdavad või ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles
töötatud. Juba avamängu kõlades tekkis lootus, et "Estonia" orkester (sellest hooajast kontsertmeister Maano Männi) hakkab üle saama vahepealsest paariaastasest kriisist -- esimesed viiulid suutsid taas mängida unisoonis ja puhtalt ning isegi kauni kõlaga --, ning see lootus muutus etenduse lõpul kindlaks veendumuseks. Volmer on alati olnud täpne ooperidirigent ja hea vormitajuga sümfooniadirigent, nüüd oli lisandunud peen vokaalitunnetus, lauljaga ,,kooslaulmine" ja ,,kooshingamine". Samuti näis, et ta annab muusikalist sündmustikku kujundades varasemast rohkem kaalu lauldavale sõnale. Vasta iga tekstilõigu kohta koostatud küsimusele, koosta ka ise küsimusi. Alusta antud küsisõnaga, pane küsimus kirja ja lisa juurde ka vastus! 1. Milliseid oopereid iga teater oma repertuaaris kohustuslikuks peab? Nimeta need, nende heliloojad ja märgi sulgudes helilooja rahvus/riik! Bizet' ,,Carmen"
3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A.
Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk. 12 1.5 Rahvalaulik Regilaul on tekkelt suulise rahvaloomingu nähtus: laulu esitajad ehk laulikud ei õppinud laule raamatust või noodist ega kirjutanud oma loodut üles. Samuti pole olnud ühte
kooriliikumine. (Siin võib nii otseselt kui kaudselt märgata Prantsuse revolutsiooni mõju: 1) selle demokraatlikud ideed mõjutasid Euroopa vaimuelu, 2) Prantsusmaal tehti 1795. aastal ettepanek tähistada riigipühi suurte kooriüritustega, millel laulsid harrastuskoorid.) Kooriliikumist iseloomustavad demokraatlikud ja rahvuslikud ideed, samuti patriootiline suunitlus ning ka religioossed ideed. Sisuliselt olid need tähtsamad kui laitmatu kooslaulmine: kooriseltsid olid oluline mõttevahetuse, diskussioonide ja lihtsalt seltsielu koht. Seltsi aktiivsed liikmed laulsid kaasa, aga passiivsed liikmed võisid proove pealt kuulata ja pärast proovi diskuteerida. Demokraatlikkus: kooriühingutes ja -seltsides osalesid eri ühiskonnakihtide esindajad võrdsetena. Rahvuslikkus ja isamaalisus (patriootilisus): 19. sajandil tõusis esile rahvuslikkuse idee ja paljudes maades oma (ühendatud) rahvusriigi loomine, kauni isamaa kiitmine.
annaabi.ee 
