Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles
Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran (kõrge naishääl) ja tenor (kõrge meeshääl). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. Orkester saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii
Ren. ajastul hakati jumala- teenistuseks mõeldud muusikat esitama ka kontsertmuusikana ja nõnda tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed. Missa (tavaline jumalateenistus), Reekviem(leina), Passioon(Kristuse kannatustest).Kõik need teosed on seotud Piibli ja usuga. Esimene ilmalik suurteos OOPER loodi Ren. ajastul. See on lavateos, kus tegelased väljendavad oma mõtteid ja tundeid laulude kaudu sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laul- soolo. Kooslaul- ansambel või koor. Aaria on ulatuslikum soolonumber, kus domineerib väljendusrikas meloodia. Väike aaria- kavantiis,ariett,ariooso. Retsitatiiv- jäljendab kõnet.Ansamblid: 2 lauljat-duett, 3 lauljat-dertsett, 4 lauljat-kvartett, 5 lauljat- kvintett, 6 lauljat- sekstett. Stseen on vaba ülesehitusega episood, milles vahelduvad sooloansambli ja koori numbrid. Ooperis esinevad samuti beletinumbrid, orkestri vahemängud. Ooper algab avamänguga. Sageli on vaatuste ees ka sissejuhatus
tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv. Retsitatiivi saadab tavaliselt väiksem pillirühm, aga seda võidakse esitada ka hoopis ilma saateta. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahuolematust. Orkester saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav
esitatavad tantsupalad ja laulude seaded ning ka improvisatsioonid. Eriti väljendusrikkaks peeti vibreerivat kõla. XVI saj. loodigi pill mille hääl oli teistest paremini võomeline vibreerima viiul. Renesansiajastul tekkisid ka esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid passioonid. Loodi ka esimne ilmaliku muusika suurteos ooper. Ooper on lavateos, mille tegelased väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt teksti järgivad ilmekad retsitatiivid, mida saatsid vaid akordid. See oli puhtal kujul homofooniline muusika-.
annaabi.ee 
