kauguse ruut. I = I0 + ma2 26. Kuidas on seotud inertsmoment ja jõumoment? M=I∙ε 27. Kuidas on seotud impulsimoment ja jõumoment? dL M= =I ∙ ω , jõumomendi tuletis aja järgi. dt 28. Kuidas avaldub töö pöördliikumisel? dA=F ∙ dr= M ∙ dφ 29. Milline võnkumine on harmooniline? (Valem, tähtede tähendused ja nende mõistete sisu) Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω 0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0). A – amplituut (tasakaaluasendi ja maksimaalse hälbe vahe) ω0 – nurksagedus (täisvõngete arv ajaühikus) ϕ0 – algfaas (määrab ära võnkumise asendi ajahetkel 0) ω0t + ϕ0 – faas (võnkumise asend suvalisel ajahetkel) Harmoonilise võnkumise korral on kiirus suurim tasakaaluasendis ning kiirendus suurim äärmustes. 30. Millest ja kuidas sõltub füüsikalise pendli võnkeperiood?
o Sundvõnkumised toimuvad muutuva välisjõu toimel nt puuladva võnkumine tuule mõjul. o Ise- ehk autovõnkumised võnkuv süsteem reguleerib ise sobivalt välismõju toimimist nt ,,pommidega" kell. o Kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. o Harmooniliteks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on määratud siinus- või koosinusfunktsiooniga. · Vedrupendli võnkumise valemi tuletamine. o Konspekt V, lk 4-7. · Sumbuvad võnkumised, sumbuvustegur. o Igas vabalt võnkuvas reaalses süsteemis toimivad takistusjõud, mille mõjul võnkumise ulatus väheneb võnkumised sumbuvad. Väikeste võngete puhul kahaneb amplituud eksponentsiaalselt: a(t) = a0 , a0 amplituud katse alghetkel, kui t=0 ja sumbuvustegur.
Jõumoment: M =r ∙ F ∙ sinα ⃗ d (I ∙ ⃗ dL ω) d⃗ ω ⃗ M= = =I ∙ dt dt dt ⃗ M =I ∙ ⃗ε Kulgliikumises F=ma 27. Millised võnkumised on harmoonilised ja millised suurused iseloomustavad harmoonilisi võnkumisi? Seda nii sumbuva kui ka sumbumatu võnkumise korral. Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω 0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0). A – amplituut (tasakaaluasendi ja maksimaalse hälbe vahe) ω0 – nurksagedus (täisvõngete arv ajaühikus) ϕ0 – algfaas (määrab ära võnkumise asendi ajahetkel 0) T – periood, aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge ω0t + ϕ0 – faas (võnkumise asend suvalisel ajahetkel) f – sagedus, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus β – sumbuvustegur, sumbimise logaritmiline deklament
konstantsed nii kiiruse absoluutväärtus kui ka suund. Liikumise erijuht on paigalseis: liikumine 0-se kiirusega. Need ongi ainukesed liikumised, milles üks/isoleeritud keha saab osaleda. Võnkumiseks nimetatakse keha liikumist tasakaaluasendi ümber. Mittesumbuv võnkumine – kui võnkumise ulatus protsessi kordumisel ei muutu. Harmooniliseks võnkumiseks nim.mittesumbuvat võnkumisi, mille hälve on määratud siinus või koosinusfunktsiooniga. Maksimaalne hälve on amplituud. Mis vahe on võnkumistel ja lainetel? pendel võngub, aga merevesi lainetab. Võnkuda võib ka üks osake (nt idaliseeritud punktmass). Lained on aga ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjus olevate osakeste olemasolu. Lained esinevad seega ulatusega süsteemides. Edasilevimine tuleneb sellest, et mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase
geomeetriliste teisenduste suhtes invariantsed ehk teisisõnu neid parajal määral nihutades ja peegeldades saame jälle uuesti samad funktsioonid. Nii aitab teisen- duste raames mõtlemine hästi meeles hoida siinus- ning koosinusfunktsiooniga seotud valemeid. 242 trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Nimelt, joonise abil on end kerge veenda, et siinusfunktsioon on perioodiline – nihutades tema graafikut täispöörde ehk võrra emmas-kummas suunas, saame taas tagasi siinusfunktsiooni graafiku Sellest järeldub, et
annaabi.ee 
