kõrge korrosioonikindlusega 3. isoleerkilede tekkimist vältiv 4. suhteliselt pehme, et poleks vaja suurt survejõudu 5. suhteliselt kõva, et kiirelt ei kuluks 6. kaarekindel (kõrge sulamistemperatuuriga) 7. Kõik vastused on valed 8. Kõik vastused on õiged 19 Õlilülitis kustub kaar: 1. Õlis 2. Liivas 3. Tahkes aines 4. Tekkinud gaasis 20 Sulavkaitse on ettenähtud: 1. Koormusvoolude katkestamiseks 2. Lubamatute kõrgete pingete katketamiseks 3. Lühisvoolude katkestamiseks 4. Lubamatult madalate pingete katkestamiseks 21 Voolu piiravaid reaktoreid kasutatakse: 1. Trafode ülekoormusvoolude vähendamiseks; 2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22
(kõrgematel sagedustel hakkavad ilmnema mahtuvuste ja induktiivsuste mõjud). Joonis 5.17. a) Signaaliallika väljundi saame esitada Thevenin'i aseskeemi kujul. b) Kui aseskeem ühendada koormustakistusega, saame eelmises punktis vaadeldud pingejaguri. Mõned allikad nagu näiteks patareid, ei talu suuri koormusvoolusid, mistõttu neid tuleb mõõta nii suure koormustakistuse juures kui võimalik. Samuti tuleb võimalike suurte koormusvoolude puhul arvestada sellega, et need võivad kahjustada nii testitavat allikat ennast kui ka koormustakistust. Näide Kaudsel teel tuleb määrata võimendi väljundtakistus. Selleks antakse võimendi sisendile siinuspinge, mis tekitab võimendi koormamata väljundil pinge, mille efektiivväärtus on 2 V. Väljundile 500 W koormustakistuse ühendamisel langeb pinge väljundil 2-lt voldilt 1,5 voldini. Kui suur on võimendi väljundtakistus?
Võimsuslüliteid kasutatakse peamiselt toite- ja vahealajaamades, mõnikord ka suurtes jaotusalajaamades, kui selleks on tarvidus. Mujal on elektriahelate kommuteerimiseks koormus- või lahklülitid, väiksemate trafode lülitamiseks ka lahkkaitsmed. Lahklüliti ülesanne on luua kaitselahutusvahemik. Lahklülitiga võib elektriahelat avada ja sulgeda, kui katkestatakse või lülitatakse sisse tühiselt väike vool. Lahklüliti ei ole mõeldud lühis- ega koormusvoolude kommuteerimiseks, kuid on võimeline etteantud aja lühisvoolu taluma. 12 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Koormuslüliti on võimeline sisse ja välja lülitama ahela normaaltalitlusvoolu ja ülekoormusvoolu.
takistuse. Seetõttu toimub kondensaatori laadimine aeglasemalt ning pingemuutus laadimisel on väiksem. Pingemuutus tühjenemisel sõltub nii kondensaatori mahtuvusest kui ka tarbija takistusest. RC-filtri puuduseks on suhteliselt madal kasutegur kuna filtritakistusel tekib pingelang ning täiesti märgatav hulk energiat muutub soojuseks. Nimetatud põhjusel leiab RC-filter kasutust ainult väikeste koormusvoolude korral. Silufiltri toime iseloomustatakse silumisteguriga, mis näitab mitu korda väheneb pulsatsioon silufiltri toimel q=Dsis/Dvälj. RC-filtri takistusel tekkiva pingelangu tõttu väheneb ka toiteseadme väljundpinge. (LC skeem) LC-filter on märksa täiuslikum, kuna ta sisaldab kaht energiat salvestavat elementi: induktiivsust, mille klemmidel tekib voolumuutustest elektromotoorjõud (omainduktsiooni
______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine Võimsuslüliti on kommutatsiooniaparaat, mis on ette nähtud lühisvoolude, koormusvoolude ja liinide ning tühijooksus trafode sisse- ja väljalülitamiseks. Vooluga elektriahela katkestamisel tekib vastavalt elektromagnetilise induktsiooni reeglitele katkestuskohal alati pinge, mille väärtus sõltub ahela induktiivsusest ja voolu muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas, läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt
juhtmed statsionaarsetes elektri- 1,0 2,5 juhtmestikes hoones. Isoleeritud ja paljasjuhtmed 2,5 4,0 Välisjuhtmestikus: seintel kõikidel juhtudel 4,0 10,0 Isoleeritud juhtmetel torus 1,0 2,5 Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool soone paigalda A 32