Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratletakse käesolevas peatükis. (Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust.) (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada Projekteerimise alused 24 kriitilised koormusjuhtumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormustulemite arvutuslikud suurused (s.o. arvutuslikud sisejud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilistel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormus- kombinatsioonis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna.
soovitatav kasutada B). Nake armat.teras ankurdusel 1,7 2,2 - --------------------------------------------------------------- Armatuurteras 1,15 1,15 - --------------------------------------------------------------- Koormustulemite arvutussuurused. Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus E d leitakse arvutuskoor- muste ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal. Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis. 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingimus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt
kasutades vastavaid konstruktiivseid juhiseid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekir- jutusi. 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega Fd = FFk, kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke eba- soodsaid kõrvalekaldeid, koormuse ebatäpse modelleerimise võimalust, koormustulemite hin- damise ja vaadeldava piirseisundi hindamise ebatäpsust. (2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: G(Q, A jne)d = (G, Q, A jne) G(Q,A jne)k Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 15 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, ka-
mille abil võetakse arvesse ole koormusest lineaarselt Arvutuslik kandevõime koormuse võimalikke sõltuvad) võib kasutada määratakse järgnevalt Rd = ebasoodsaid kõrvalekaldeid, järgmisi lihtsustatud R( ad1,ad2...,Xd1, Xd2...), koormuse ebatäpse juhiseid: (a) kui kus sulgudes on modelleerimise võimalust, koormustulemid kasvavad kõikvõimalikud koormustulemite hindamise koormustest kiiremini, konstruktsiooni ja vaadeldava piirseisundi rakendatakse iseloomustavad arvutuslikud hindamise ebatäpsust. osavarutegureid parameetrid. Erinevate koormusliikide koormuste normsuurustele, Kandepiirseisund Tugevuse arvutussuurused (b) kui koormustulemid kontroll Ed.<=Rd. väljendatakse järgmiselt: kasvavad koormustest Asendipüsivuse või
võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke ebasoodsaid kõrvalekaldeid, (2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täiendavat osavarutegurit. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltuvad)
4. Surutud elemendi arvutus 4.1 Saleda surutud elemendi arvutus (nõtke arvessevõtmine) 4.1.1 Üldine ekstsentrilisus Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke (pikipainde) mõ- ju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist jär- ku sisejõud (teist järku koormustulemid), mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeeru- misest esialgsete (esimest järku) sisejõudude (esimest järku koormustulemite) toimel. Joonisel 4.1 näidatud konsoolposti alumises ristlõikes on esimest järku paindemoment MEd1 = Fve0 + Hl, teist järku paindemoment MEd2 = Fve2 ja üldine paindemoment MEd = MEd1 + MEd2· Teist järku ekstsentrilisuse e2 on põhjustatud posti deformeerumisest Fv ja H toimel. Joonis 4.1 Esimest ja teist järku ekstsentrilisused Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need arvatavalt oluliselt mõjutavad konstrukt-
annaabi.ee 
