Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
Siis dünaamikategur Kd = 1,1 (Lisa 1, Tabel 2). Koormuse ebaühtlast jagunemist arvestatav tegur 3 3 z2 K =1+ ( ) ( 1-x )=1+ 94 215 ( ) ( 1-0,6 )=1,03 kus = 215 (Tabelis läbimõõduteguri 20 jaoks deformatsioonitegurit ei olnud, antud suurus on hinnanguline), x = 0,6 (rahulik tööreziim), staatilise koormamise puhul x = 1. Siis koormusetegur K=K d K =1,1 1,03 1,13 Kontrollime kontaktpinge 3 3 z2 H= 5300 T2K ( ) = 5300 q +1 250 1,13 ( 94
2 1 152 Telgede vahe 2 z2 5300 51 5300 * 1,2 * 346 124 mm, a = q +13 z KT2 = +13 2 [] H 12,5 51 * 220 12,5 q kus koormusetegur K = 1,2 (K = 1, kui libisemiskiirus vl 3 m/s; K = 1,1 ... 1,3 kui /s). vl > 3 m/s. Ülekande moodul 2 a 2 * 124 a = = 3,9 mm. z 2 + q 51 + 12,5 Valime m = 4 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m( q + z 2 ) 4(12,5 + 51) a = = = 127 mm. 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a = a + 3 = 127 + 3 = 14,3 mm.
n * FE n * FE S = = . AC bh Smin bh 2,4 *10 6 * 0,12 * 0,16 Siis FE = = 11,5 kN n 4 Valime FE = 12 kN Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest M = 4 F1 r1 Siis M 980 F1 = = 4,1 kN 4r1 4 * 0,06 Koormus enamkoormatud poldile FP = 1,3FE + xF1 = 1,3 *12 + 0,3 * 4,1 17 kN kus - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3. Siis minimaalne keerme siseläbimõõt 4 * FP 4 *17 * 10 3 d1 min = 7,1 *10 -3 m [ ] 3,14 * 427 * 10 3 kus [ ] = ReH = 640 = 427 MPa S 1,5 Valime polt M10 8.8 [6, 7, 8], mille d1 = 8,376 mm [9, 10, 11], (vt. Lisa, Tabel1). Siis poldi sisepinge F 4F 4 *17 *10 3
Puudused: valmistamise keerukus, nõuab suurt täpsust, 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. Kontaktväsimus: a w=Ka(u+1) (T2K/(bau2[H]2)) Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kus Ka tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, K koormusetegur, kasutada suurte inertsjõudude tõttu); poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel); kui T2 veetava ratta väändemoment, Nm; u ülekandearv; ba hambalaiuse tegur, laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. Laagrid on [H] -lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile standardne arv
, Sele 17.7. Kontaktpingete arvutamise lähteskeem. 104 kus Ka – tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, terasratastega sirghammasülekandel K a 495 ; kald- ja noolhammasülekandel K a 430 ; K – koormusetegur, K K K K v , K – koormuse jaotumise tegur, K – koormuse kontsentratsiooni tegur, Kv – dünaamikategur; T2 – veetava ratta väändemoment, Nm; u – ülekandearv; bw ba – hambalaiuse tegur, ba , ba 0,2...0,5 ; aw H – lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse standardne arv