Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koormusesse" - 5 õppematerjali

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse. Kui lüliti sulgub enne kui pool täielikult maha laetud, siis koormus näeb alati nullist erinevat pinget. Paralleelselt asetatud

Elektroonika → Elektroonika
35 allalaadimist
Sildalaldi - Prax 2
3
doc

Sildalaldi - Prax 2

Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore. Tüüritavate- ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida türistoride sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid

Tehnika → Elektroonika jõupooljuht...
89 allalaadimist
Side konspekt 2020- eksami kordamisküsimused
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

sound wave (a continuous signal) to a sequence of samples (a discrete-time signal). 48kHz @ 24bit tähendaks, et tegemist on HD audioga. 41.Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri mõiste Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva voo jagatis antud tingimustel. Γ = valgusvoog / langev voog Kui allikas ja koormus ei ole sobitatud, siis nende ühenduspunktis tekib „kaja“ ehk osa allikast koormusesse liikuvast nn langevast signaalist a peegeldub ühenduskohast tagasi • Üldjuhul tekib peegeldusel ka faasinihe φ ja seetõttu on peegeldustegur Γ tavaliselt kompleksne suurus. Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab peegeldunud- ja langenud signaalide amplituudide suhet miks vaja? Saab näidata et võimuse ülekanne allikast koormusesse on maksimaalne juhul, kui allika väljundimpedants Za ja koormuse sisendimpedants Zk on teineteise kaaskompleksarvud

Informaatika → Side
79 allalaadimist
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

TÜE lubab ühel teljel pidurite pidurdusjõudude erinevust kuni 30% kui testitakse jalgpidurit. Seisupiduri testi tehes ei tohi pidurite erinevus olla üle 50% Joonis 1 Joonisel 1 on näha, et piduritesti läbinud auto esiteljel on pidurite erinevus ainult 3%, tagateljel 2% ja käsipiduril 19%. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50%.Eesti keeles tähendab see, et: ,,Kui auto kaalub 1000 kg siis kõigi nelja ratta summaarne pidurdusjõud peab olema vähemalt pool so. 500 kg".Pidurdusjõu suhe (joonisel on 63%) näitabki kui võimsad on auto pidurid.Teen nüüd ise arvutuse: Pidurid njuutonites 2412+2350+1470+1447 = 7679 N teisendades kilodeks saame 782,772 kg. Auto kaal on 1230 kgPidurite efektiivsuse protsentides saame 782,772 : 1230 x 100 = 63,64% ning ümmardades

Mehaanika → Masinamehaanika
38 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Skeemi eeliseks on lülitite madalama blokeerpinge vajadus tänu väljundpinge jaotamisele ning paremad juhtivustunnusjooned. Igas faasis on üks juhitav lüliti nt MOSFET-transistor. Ümbritsetuna nelja dioodiga sildadest, töötavad need kahesuunaliste lülititena. Läbi kahe dioodi ja drosseli ühendab suletud lüliti toitepinge faasi alalisvoolu keskväljavõttega, tekitades magneetimise. Avatud lüliti korral demagnetiseerub drossel alalisvoolu koormusesse läbi vabavoolu dioodide, ühendades vastavalt koormuse positiivse või negatiivse klemmi. 22 VT1 VT2 VT3 Us Ud M a.

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun