5 0.0109 0.4953 7. 198 5.6513 5.0924 5.6628 0.5 0.0115 0.5704 8. 231 6.5790 6.0002 6.6066 0.5 0.0276 0.6064 9. 264 7.5410 7.0257 7.5504 0.5 0.0094 0.5247 10. 297 8.4933 8.1578 8.4942 0.5 0.0009 0.3364 11. 330 9.4330 9.4303 9.4380 0.5 0.0050 0.0077 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundpinge Un = C* , Uv, Uk - piirvead Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Katse Nurk u() u(Uv) u(Uk) v k u(v) U(v) nr. 1. 0 0.204 0.0003 0.0003 0.0059 0.0059 1.0909 2.1818 0.0059 2. 33 0.204 0.0051 0.0168 0.0088 -0.0292 1.0909 2.1818 0.0292 3. 66 0.204 0.0033 0.0715 0.0057 -0
16 300 11,819 11,397 8,55 0,5 3,269 114,702 2,847 17 330 13,018 12,971 9,41 0,5 3,608 126,596 3,561 18 335 13,038 12,990 9,55 0,5 3,488 122,386 3,440 19 355 0,000 0,000 0,00 0,5 0,00 0,000 0,000 1. Katse number 2. Mõõdetud pöördenurk 3. Mõõdetud pinge koormamata 4. Mõõdetud pinge koormatult 5. Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Ui = C * I 6. Pöördenurga lugemise täpsus 7. Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Ui| 8. Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,0285| 9. Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Ui| Ui = Ui U(i) = Ui C * i Ui = U(i + i) Ui = Ui U(i) = Ui ± Ui C(i ± i) = Ui Ci ± Ui ± CI 4.000 3.500 3.000 2.500 2.000 1.500 1.000 0.500 0.000
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2
Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused: Katse Pöördenurk Väljundpinge Väljundpinge Nominaalpinge Uv (V) Uk (V) nr. (deg) koormuseta koormatult Un (V) (deg) Uv (V) Uk (V) 1. 0 0,000002 0,000003 0 0,5 0,001000 0,001000 2. 33 0,59070 0,61341 0,71577 0,5 0,0097 0,0100 3. 66 1,3228 1,2443 1,43154 0,5 0,0306 0,0300 4. 99 2,0411 1,8983 2,14731 0,5 0,0363 0,0352 5
7 210 8,4688 7,6965 8,463 0,5 0,08775 0,081572 8 245 9,8821 9,1151 9,874 0,5 0,099057 0,092921 9 280 11,3139 10,716 11,284 0,5 0,110511 0,105728 10 315 12,727 12,488 12,695 0,5 0,121816 0,119904 11 330 13,323 13,325 13,299 0,5 0,126584 0,1266 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping Un = C* , Uv, Uk piirvead 2 Xp Uv, Uk on leitud valemitest ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1V X on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01
7 198 6,188 5,5840 6,1380 0,5 0,000695 0,000647 8 231 7,209 6,5820 7,1610 0,5 0,000777 0,000727 9 264 8,252 7,6890 8,1840 0,5 0,000860 0,000815 10 297 9,294 8,9040 9,2070 0,5 0,000944 0,000912 11 330 10,324 10,2880 10,2300 0,5 0,001026 0,001023 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping Un = C* X p , Uv, Uk - piirvead Uv, Uk on leitud valemitest a + b - 1 % X , kus Xp X on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002 3 Katse
väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2
Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 27,9 mV/° Un = C* Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping , Uv, Uk piirvead Xp Uv, Uk on leitud valemitest ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. X Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002
väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest 2 2
Testimisel selgus, et on vaja suuremat mahtuvust teise kanali sisendis ja väljundis. Multimeetritega mõõdetud kanalite väljundpinged olid graafikult vaadates võrdsed, erinevus suurim maksimaalsel pingel, erinevus tingitud potentsiomeetri kanalite takistuse erinevusest. Andmelehelt lubatav vähemalt 1 A vool oli saavutatav, vastavalt 1,5 A ja 1,4 A. Digiostsillograafiga sai mõõdetud sisendi ja väljundite pulsatsiooni koormatult 3,3 V väljundpingel ja maksimaalsel väljundpingel ning arvutatud pulsatsioonitegurid. Pulsatsioon 3,3 V koormusega oli saehamba kujuline, maksimaalsel pingel kolmnurga või nelinurga kujuline. Mikroskeemide transistorite lülituste jooniste põhjal sai arvutatud täitetegurid. Vool paispoolis ei ole pidev. Kasutatud kirjandus 1) Vikipeedia. Pinge impulss-stabilisaator, http://et.wikipedia.org/wiki/Pinge_impulss-stabilisaator 2) Vikipeedia. Pinge impulss-stabilisaator,
330 2x240…2x400 270…450 700 130 Erinevate nimipingete kasutusvõimalusi iseloomustab mõningal määral ka enamtoodetavate trafode nimivõimsuste diapasoon. Tabelis 1.5 on toodud kä- siraamatutes ja prospektides kajastatud trafode nimivõimsuste vahemike näi- teid (NL-s, ABB, Siemens, France Transfo). Kui 330 ja 110 kV trafod on üld- juhul koormatult reguleeritavad ja 20/0,4 kV trafod tavaliselt pingevabalt re- guleeritavad, siis 20/10 kV trafodel on tavakasutusel mõlemad variandid. Tabel 1.5. Trafode nimivõimsuste vahemikud Trafode nimivõimsused, MVA Võrkude nimi- France pinged, kV NSVL ABB Siemens
f Joonis 7.9. Täht-kolmnurk käivitamisel tekkiv vooluimpulss [12] Üheks võimalikuks viisiks vähendada käivitusmomenti on kasutada sujuvkäivitit mootori käivitamiseks. Õigesti valitud sujuvkäiviti puhul on pinge käivitamisel piisavalt madal, et vältida rihmade libisemist ja piisavalt kõrge, et ventilaator käivitada. Lisaks sellele võimaldab sujuvkäiviti käivitada masinat tühijooksul ja koormatult. Sujuvkäiviti valikul tuleb lähtuda mootori nimiandmetest ja käivitusviisist. Normaalsel käivitusel tuleb sujuvkäiviti valida vastavalt mootori nimiandmetele, raskel käivitusel valida kas selleks ette nähtud sujuvkäiviti samade mootori parameetritega. Võib ka valida normaalse käivituse jaoks ette nähtud, aga üks klass kõrgemat, sujuvkäivitit. Soovitavad algparameetrid oleksid: Stardirambi kestus: 10 s. Pidurdusrambi kestus: 0 s (pidurdamine vaba väljajooksuga).
6). Joonis 4.6 Kui suurendada süsteemi ülekandetegurit, siis tunnusjoonte jäikus kasvab ja kui ksüst läheneb lõpmatusele, siis suletud süsteemi staatiline kiiruslang läheneb nullile, st tunnusjooned lähenevad absoluutselt jäikadele tunnusjoontele. Ülekandeteguri liigne suurendamine võib aga ohustada juhtimissüsteemi stabiilset tööd. Vaatleme kiiruse stabiliseerimise protsessi füüsikalist külge. Oletame, et ajam töötab koormatult väljakujunenud talitluses ja mingil põhjusel suureneb koormusmoment Tst. Kuna selle tulemusena osutub mootori poolt arendatav moment koormusmomendist väiksemaks, hakkab kiirus vähenema ning seega väheneb ka tagasisidesignaal kiiruse järgi Uts = See omakorda põhjustab veasignaali Usis = Ue,
annaabi.ee 
