(Elektriliinid, gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus läheb üle igakordsele kinnistuomanikule. Hoonestusõigus
Maksud ja koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maatüki omanik saab hoonestusõiguse omanikuks hoonestusõiguse omanikule tagasi langemisel. Maatüki omanikul või hoonestajal on ostueesõigus maatüki või hoonestusõiguse müügi puhul, kui see on seatud tehinguga ja kantud kinnistusraamatusse. Nii ühel kui teisel juhul jääb hoonestuõigus maatüki koormatisena püsima ja tekib omanikuhoonestusõigus, mida võib uuesti kolmandale iskule edasi võõrandada. Hoonestusõigusel lasuvad koormatised, nagu hüpoteegid, reaalkoormatised, rent, mis on seaduslikult hoonestusõigusele seatud ning mis on tekkinud kinnistusraamatu kande või seaduse alusel, tuleb enne hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust kustutada või välja osta. Koormatise kustutamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek, mis antakse üldjuhul
Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 45. Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas? Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab isikule, kelle kasuks see on seatud (hüpoteegpidaja), õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Sellest sättest tuleneb, et omanik on kohustatud taluma kinnisasja sundmüüki, mitte aga rahuldama võlausaldaja nõuet. Nõude rahuldamise kohustus on võlgnikul. Omanikul saab see kohustus olla ainult võlgnikuna. Hüpoteek on kinnisasja pant. Kui ostad kodu laenuga, tahab pank laenule tagatist ning selleks
Siit tuleneb vajadus eristada õiguslikult omanikku, kes ei ole võlgnik, omanikust, kes on võlgnik. Hüpoteek ei kohusta omanikku võlga tasuma. Hüpoteek on piiratud asjaõigus, mis kohustab omanikku taluma sundtäitmist tema kinnisasjast ja mitte rohkem. Võla tasumise kohustus on võlgnikul. Asjaolu, et enamikul juhtudel on omanik ka võlgnikuks. Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab isikule, kelle kasuks see on seatud (hüpoteegpidaja), õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Sellest sättest tuleneb, et omanik on kohustatud taluma kinnisasja sundmüüki, mitte aga rahuldama võlausaldaja nõuet. Nõude rahuldamise kohustus on võlgnikul. Omanikul saab see kohustus olla ianult võlgnikuna.
annaabi.ee 
