Pärssivad asjaolud komplekteerimisel. Ülikooli tsensuurikomisjon. Töö alustamine 1802.aasta juunis. Ülikooli allutamine Rahvaharidusministeerimile. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Karl Morgensterni isik. Tema komplekteerimise printsiibid. Komplekteerimissüsteem. Osalemine oksjonitel. Saksamaa ülikoolide vahetusühingu liikmeksolek. Paul Konstantinovits Aleksandrovi annetus. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Asupaik toomkiriku varemete kooriossa. Liigitussüsteem. Kataloogide koostamine. Raamatukogu töökorraldus. Ülikooli allasutuste raamatukogud. Karl Ernst von Baer üliõpilasena ülikooli raamatukogus. Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU
kasvas. Lahenduseks oli üleminek juugendstiilile 19. sajandi lõpul. Historitsism Eestis 19. sajandil ehitati Eestis neogooti stiilis vanu ümber ja ka uusi kirikuid. Palju on samas stiilis ka mõisahooneid, mille jaoks laenati ideid üle Euroopa. Alatskivi mõisahoone. Valminud 1880-85 Laupa mõisahoone Järvamaal. Valminud 1913 Tuntud klassitsist Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitas Tartu toomkiriku varemete kooriossa väljastpoolt gootipärase raamatukogu hoone, mis praegu ülikooli muuseum on. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis eesti mõisaarhitektuuris Esimese maailmasõjani. Valdav osa eesti mõisdest on endale saanud midagi historitsismiajastust. Lõpetuseks Historitsismis tekkis paraku vastuolu kiirestiareneva insenerikunsti ja ajaloost laenatud fassaadiarhitektuuri vahel, mis jäi lahendamata. Kombineeriti järjest uusi
kaotamata ühtki kunstiteosele aja kulgemisest jäetud jälge. Restaureerimisel ei peaks taotlema aja tagasipöördumist ega tühistama ajalugu. Restaurerimist peaks võtma kui ajaloolist sündmust, mis on osa kunstiteose tulevikku suunamise protsessist. 25. Mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline hartat nimetatakse ka ühe Itaalia linna järgi. Millise? Veneetsia EESTI 1. Kes on Tartu toomkiriku kooriossa rajatud raamatukogu projekti autor? J.W.Krause 2. Millist sündmust loetakse süsteemse restaureerimistegevuse alguseks Eestis? Tallinna Oleviste kiriku taastamist peetakse süsteemse restaureerimistegevuse aluseks Eestis. 3. Kes oli Wilhelm Neumann ja mille poolest on ta Eesti muinsuskaitse ajaloos oluline? Saksa päritolu kunstiajaloolane, arhitekt. Nimetatud ka Baltimaade muinsuskaitse isaks. 1888.a avaldas muinsuskaitsealase kirjutise, kus toonitas ühiskondlikku kaitse ja
Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel. 14. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? -- 1802 aastal, Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot.Valmis 1809 Maarja kiriku varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool
1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud (sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu, 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja), Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja hästi läbimõeldud pargiosa (Salupere, 2004). Ehitisi kerkis veelgi: gümnaasiumihoonete kvartal Jaani kiriku kõrval, Kaubahoov- 128 dooria sambaga (Joonis 5). 1830 –aastatel kujunesid valdavaks hooned, mille fasaadil ilutsesid pilastrid. Sellised hooned asusid Barclay ja Henningu platsi ääres, Riia ja Uueturu nurgal ja Aleksandri tänava alguses. Viimane klassitsistlik hoone oli Pepleri tänavasse kerkinud Maarja kirik