eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks
lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks
See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3). forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? Pillide kasutamine oli keelatud. 8. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? apostel Pauluse kirjadest. 9. Mis on psalmid, kus need kirjas on? 150 heebreakeelset laulu, neid nimetatakse ka Taaveti lauldeks. Need on kirjas Vanas Testamendis. 10
lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik
lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Soololaul ja lauldavad dialoogid vaheldusid kooridega, mis väljendasid rahva suhtumist tegelastesse ja sündmustikusse. Kõiki esinemisi saatsid instrumendid: koori aulosed, monolooge ja dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik
Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate koosseis suurem ja neid kanti ette jumalateenistustel või kirikukontsertidel. Ooper Ooper sündis Itaalias ja kujunes barokiajastu üheks lemmikžanriks. Muusikalisi etendusi on tehtud varasematelgi ajastutel, näiteks õukonna etendused, keskaegsed kirikuga seotud vaimuliku sisuga etendused jne. Ooperi otseseks eelkäijaks oli vanakreeka tragöödia, mille kooriosad ja enamus tegelaste teksti esitati lauldes. Esimesed ooperid loodi renessansiajastu lõpul, kui vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (Firenze Camerata) tuli ideele taaselustada antiiktragöödiale sarnanev muusikalise etenduse vorm. Esimene ooper Jacopo Peri „Daphne“ tuli ettekandele 1597. aastal Firenzes, kuid see ei ole tänaseks säilinud. Esimesi oopereid ninetati muusikalisteks draamadeks ja nende sisu oli antiikmütoloogiast.
ladinakeelsed variandid. Kuigi Inglismaal loodi ka varem tragöödiaid, tõi tõelised tragöödiakangelased lavale Christopher Marlowe. Ka Shakespeare´i loomingus on tunda sügavaid antiigi mõjutusi. 17. Sajandil toetus tragöödia John Miltonile, kelle lavateoses ,,Samson Agonistes" ja ,,Kaotatud paradiis" ilmneb kiindumus kreeka tragöödia mõttemaailma ja kangelaste vastu. Samsoni tragöödia struktuur ja eriti kooriosad viitavad tugevalt Aischylose ja Sophoklese mõjule. Ka Inglismaal sai populaarsels Prometheus. Shelley lõi tema põhjal draama ,,Vabastatud Prometheus", tõstes ta kuju vabadusvõitleja aujärjele. Byroni jaoks oli ta kangelase mässulisuse sümboliks. Saksamaal oli 16. Sajandil tragöödia tutvustajaks Philipp Melanchthon. Kreeka tragöödia puhul hindas ta eelkõige nende väärtust moraali seisukohalt. Protestantismi eetikat rajav
Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa. Sellest ajastust pärinevad mütoloogilised uskumused
annaabi.ee 
