korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust. Tähtteosed-Aischylos tähtteos on "Aheldatud Prometheus",lugu inimkonna vabastamissõjast.Euripides-"Medeia", tunnetevõitlus.Aristophanes-"Linnud".Kujutab Ateena inimkonda,kes on tüdinenud elamast madalal maa peal. Oidipuse kompleks-määratlevad kui lapse alateadlikku seksuaalse taustaga kiindumust oma vastassoost vanemasse
*publiku jaoks olid varikatused, puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju. Rõhutades teatri iseseisvust, lahutas ta tragöödia kultusest Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted
Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile lhemalt tundmatu), ja theologeion, millel ilmus deus ex machina. Mngiti lageda taeva all. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu mngu ajal lahti; sellest siis antiikse
Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse
Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse
maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norras, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal, Lõuna-Aafrikas, USAs, Lätis, Leedus, Venemaal, Kanadas, Belgias. Välja on antud ka viis CD-plaati. Arise noorte kellade ansambel sai alguse 1996. aastal, mil kooriliikmete lapsed esitasid jõulude ajal paar pala. Just sellest väikesest esinemisest kasvas välja kuue aasta pikkune koostöö. Praeguste noorteansamblite juured on Arsise Kellade Koolis. 2003. aastal lõpetasid esimesed õpilased kellade kooli ja samal aastal loodi ka Arsise noorte kellade ansambel. Korraldati konkurss, kus 45 osaleja hulgast valiti välja 14 noort kellamängijat. 2006. ja 2007. aastal viidi läbi järjekordsed konkursid kooli
Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill,A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja sisemuses ( selle aparaadi konstruktsioon on meile lähemalt tundmatu )ja kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumala taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada
taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill, A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja sisemuses ( selle aparaadi konstruktsioon on meile lähemalt tundmatu )ja kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumala taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja