SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe. Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning samblik sureb. Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud, keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud). 1. Saastatud tsoon: · harilik hallsamblik · liudsamblik · vagu - lapiksamblik 5 · harilik jahusamblik · tähtjas - rosettsamblik · rips rosettsamblik 2. Keskmiselt saastatud tsoon:
tulundusmetsas pikaajaliselt säilima. Enamikel juhtudel on tegemist liikidega, mis on kantud bioloogiaekspertide koostatud Eesti punasesse raamatusse. Kuna ohustatud ja ohualtide liikide nimekirja koostamine on väga töömahukas, siis käsitletakse elupaigaspetsialistidena ka neid liike, mis vastavad Punasesse raamatusse kandmise kriteeriumidele, kuid ei ole praktilistel põhjustel veel sinna kantud. Näiteks võib tuua kooriksamblikke ja teatud seeneliike. Elupaigaspetsialistide paiknemine maastikul ei ole juhuslik, vaid sõltub metsa arenguloost, edaafilistest ja hüdroloogilistest tingimustest. Vääriselupaika iseloomustavaid tunnuseid, mis muudavad selle koha elupaigaspetsialistidele sobivaks, nimetatakse võtmetunnusteks. Põlismetsades on võtmetunnused vanad puud, puutüükad ja mahalangenud surnud puutüved. Endiste põllumajandusmaastike võtmetunnustena võib nimetada päikesele avatult kasvanud
Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranži, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil
paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranzi, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on
paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama pikki kuivaperioode, selleks ajaks lakkab elutegevus, eriti just fotosüntees. Tallus kasvab väga aeglaselt. Ta on halli, pruuni, rohelist, oranzi, erekollast või peaaegu musta värvi. Värvus sõltub erilistest pigmentidest, rauasooladest ja mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on
annaabi.ee 
