Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma
· Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15) · Krillid võivad olla kõige arvukam loomaliik maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et nende parvi on isegi satelliidilt näha. · 1981.a Antarktikas, vähemalt 10 mln tonni. KRILLID · Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad liikuda ka end "kokku tõmmates". · Kaaluvad umbes 1g. · * Teadlaste hinnangul on Antarktikas elavate krillide kogumass suurem, kui planeedil Maa elavate inimeste kogumass. · https://www.youtube.com/watch?v=UEmkwFZr5as KASUTATUD KIRJANDUS · http ://museumvictoria.com.au/discoverycentre/infosheets/what-is-the -difference-between-prawns-and-shrimp/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Krill · http://en.wikipedia
23. salary income, wage, paycheck 24. extra-curricular activities hobbies, after-school activities 25. incentive reward for increased productivity 26. responsibility - duty 27. expertise expert skill or knowledge 28. dairy foods piimatooted 29. grains seeds of plants such as wheat, corn, rye, oats, etc. 30. herbs ürdid/ravimtaimed 31. nuts pähklid 32. poultry linnuliha 33. seafood mereannid 34. shellfish koorikloom 35. parsley petersell 36. mutton lambaliha 37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool
eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan mereande ning pean ennast paadunud fänniks.. Enamjaolt arvatakse ,et mereannid on miskid rõvedad molluskid , mida ilma närimata alla peab libistama või siis krevett ja kogu moos. Selles referaadis toongi välja meremaailma suurimad staarid ! KREVETT Krevett ehk süvameregarneel on soolases ja magedas vees elav väike koorikloom ,kellele sobib nii jahe , kui ka soe vesi. Krevette on ligikaudu 160 liiki , kuid kõik ei ole söödavad ega maitse ühtemoodi. Peamised krevetikasvatajariigid on USA,Jaapan,Tai ja Taiwan. Suurimad krevetisööjad ongi ameeriklased ,kes tarbivad aastas ligi 2,3 miljonit kilogrammi krevette. Krevetil on pikk lihaseline tagakeha , viis paari jalgu ja kaks pikka tunnalt. Mõned krevetiliigid sünnivad isastena ja muutuvad 18. Ja 30. Elukuu vahel emasteks. Sõltuvalt liigist
Lüliline keha- lülide vahel kest õhem, et liigutada, seetõttu lülilised jalad painduvad kitiinainest kest- kaitseb ja toestab keha, takistab aurumist lülilised jätked(jalad, tundlad jm)- käimiseks, ujumiseks, info vastuvõtmiseks, toitumiseks Vähid: väga vana rühm, soolases või magedas vees, , liiguvad vabalt, mitmesuguse kujuga Jõevähid, krevetid, homaarid, verikirbud. Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat
4) kitiinainest välisskelett Koorikloomad- krabid, vähid Ämblikulaadsed- tarantel Putukad Vähid 53) Keha jagunemine: 1) pearindmik 2) tagakeha 54) Kestumine- Jõevähk toitub pidevalt ja varsti jääb kitiinkoorik temale kitsaks. Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue. 55) Vähi alammõõt on 10 cm. Selleks, ei jõevähki meie veekogust viimaseni välja ei püütaks on selleks alammõõt Koorikloomad 56)Koorikloom- loom, kelle keha on kaetud koorikuga. 57) Tähtsus looduses: 1) moodustavad tähtsa lüli looduse aineringis 2) filtreerivad vett 3) toiduks 4)tõruvähid risustavad laevu või muid veealusid ehitisi Ämblikulaadsed 58) 1) 8 jalga 2) keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 3) võrgunäärme abil koob võrku 4) hangib toitu võrku kinni jäänud putukatest 59)Osa looduses 1)Osa toiduahelas 2)Lagundajad(lestad) 3)Parasiidid ja haiguste edasikandjad 4)Taimekahjurid
toiduainete mõju. Selle kategooria toiduained rahustavad, aitavad võidelda stressi ja pingega ning lihtsustada mõtlemist. Selle kategooria toiduaineid sööme me tavaliselt kõige vähem. Sinised, indigosinised ja lillad toiduained on näiteks baklazaan, punane sibul, peet, punane kapsas, vetikad, spargel, seened, must oliiv, küüslauk, mustikas, põldmari, mustsõstar, ploom, kreek, viigimari, dattel, rosin, must uba, pistaatsiapähklid, koorikloom, sardiin, makrell, lilla salvei, rosmariin, lagritsajuur ning sojauba. (Struthers 2008: 125) 15 Kasutatud kirjandus Struthers. J. 2008. Värvidega tervendamine. Suurbritannia. Koolibri URL http://psychology.about.com/od/sensationandperception/a/color_blue.htm URL http://psychology.about.com/od/sensationandperception/a/color_green.htm URL http://psychology.about.com/od/sensationandperception/a/color_yellow.htm URL http://www
moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Ökosüsteemi suurus sõltub käsitlusest: näit tiik või akvaarium kui ökosüsteem; biosfäär kui üks ökosüsteem. Energia-ja ainevood ökosüsteemis. Nii taimed kui loomad on termodünaamiliselt avatud süsteemid. Energia liikumise ökosüsteemis määravad ära toiduahelad. Näide: 1) fütoplankton teeb orgaanilist ainet fotosünteesiga CO2-st ja veest (primaarproduktsioon) 2) koorikloom sööb fütoplanktonit (herbivoor) 3) heeringas sööb kooriklooma (karnivoor) 4) inimene sööb heeringat (tippkiskja). Igal troofilise püramiidis astmel toimuvad vastavalt termodünaamika seadustele energia kaod. Seepärast on iga järgmise astme kogumass väiksem. Troofilise püramiidi aluseks on primaarproduktsioon. Maismaa ökosüsteemide kogu primaarproduktsioon aastas on ca 115*109 tonni. Mereökosüsteemide aastane primaarproduktsioon on 55*109 tonni. 26. Ressursside ammutamine
annaabi.ee 
