tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise põhiraskused lasusid temal. Imeteldav on Jannseni energia, sest peo korraldamise luba, mida oli oodatud üle kahe aasta, saabus alles neli kuud enne pidu. Kiiresti tuli trükkida noodid, need kooridele laiali saata, tegelda majanduslike ja muude küsimustega. Korduvalt sattus Jannsen silmitsi mitmesuguste raskustega, kuid suutis säilitada optimismi ning manitses ka koorijuhte ja lauljaid: "... mitte kätt adra küljest ära võtta, vaid julgesti edasi astuda." Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli
a peale olid ennast registreerinud laulupeost osavõtuks, teisi koore kutsuti üles ajalehtede kaudu. Koorid hakkasid end üleskutse peale registreerima. Kohe oli näha, et koorijuhtide hulgas leidus Tallinna üldlaulupeo vastaseid ja mitmed pooldasid maakondlikke kontserte, mida Jakobsoni ringkonnad propageerisid. Nii mõnegi linna koorijuhid vastasid kutsele eitavalt, tuues peamiseks põhjuseks teisi kontserte, mis toimuvad üldlaulupeoga samal ajal. Leidus muidugi ka neid koorijuhte, kes pooldasid üldlaulupeo korraldamist Tallinnas ja olid maakondlike pidude vastu. Esialgu oli toimkond avaliku informatsiooni andmise suhtes tagasihoidlik. Alles oktoobri lõpus kirjutas H.Rosenthal Eesti Postimehes pikema artikli ,,Eesti rahva tänupidu", milles andis laulupeo korraldamisele täpsema põhjenduse. Artikkel teatas, et toimkond tegutseb ja saadab kooridele kutsed välja. Veidi hiljem teatati, et pidu kujuneb suureks, sest kutsed olevat saadetud kõigile eesti kooridele
Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor- Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor Eesti Raadio Segakoor Tallinna Kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor- Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor Ellerheina Tütarlastekoor Tallinna poistekoor Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva, Alo Ritsing, Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste, Veronika Portsmuth, 10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil. 19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus
Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinan ei tulnud palju rahvast, sest väsimus oli kõigile tunda. Teise pidupäeva õhtupoolikul olid ette nähtud üksikkooride esinemised piduplatsil, kuid hommikupoole võis karta vihmasadu-kell 2 sadas vihma otsekui oavarrest. Alles kella 4 paiku lõppes vihmasadu ja taevas selgines. Üksikkooride esinemine näis kujunevat kirevaks rahvapeoks. Kui kontsert oli lõppenud, lasti koorijuhte elada. Kokkuvõtteks Üldlaulupeod said alguse eesti rahvusliku liikumise perioodil ja kujunesid ülemaalisteks sündmusteks, mis tõmbasid kaasa suuri rahvahulki. Kui esimene üldlaulupidu 1869. aastal kõigile takistustele ja raskustele vaatamata hästi õnnestus, siis kujunes kindel veendumus, et säärane rahvamasside eneseavalduse vorm on meile kõigile sobiv ja peaks kujunema traditsiooniks. Esimesed üldlaulupeod on pannud tugeva aluse rahvuslikule traditsioonile, mis