kuivavõitu ja olekult urbselt käsnjas. Lõunamaa asukana pelgab ka Baklazaani vili liigjahedust. Temperatuur paar pügalat üle nulli on baklazaanile liiga jahe ning kooreosa muutub inetult pruuniplekiliseks. Ka Baklazaan koorimisse saab mitmeti suhtuda. Vanematel ja suurematel viljadel soovitatakse koor eemaldada, sest selle aluskihti on sordist sõltuvalt sageli koondunud mõrkjamaitselised ained. Seevastu noori vilju tarvitatakse sageli koos kaunivärvuselise kooreosaga. Juba lahtilõigatud baklazaani pind tumeneb õhuhapniku toimel suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks soovitatakse lõikepindu piserdada sidrunimahlaga. Paprika 3 Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu
elusad. Maltspuidu osakaal puutüves on väga muutuv, hõlmates tavaliselt 2-40 aastarõngast. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad värvituks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolist värvitut lülipuitu küpspuiduks. Tüüpiline küpspuiduline perekond on kuusk, samuti pöök, pärn jt. 5. Puutüve südamikuosas paikneb säsi koos esisäsikiirtega, mis on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab
jääkprodukte Pealt on neerud kaetud õhukese kiudsidekoelise kapsliga Neerus eristatakse perifeerselt paiknevat tumepruuni värvi koort ja tsentraalselt paiknevat helepruunikat säsi Koor moodustab neeruparenhüümi välimise kihi ja samuti neerusambaid, mis jäävad säsiosa üksuste – püramiidide vahele Säsi moodustub mitmest püramiidist, nendest tungivad kooreosasse säsikiired – iga püramiid koos tema kohal oleva kooreosaga moodustab neerusagara Kooresagarikud moodustuvad säsikiirtest koos neid ümbritseva kooreosaga Koores paiknevad neerukehakesed ja vääntuubulid, säsis paiknevad sirgtuubulid ja kogumistorukesed Neerude põhiühikuks on nefron, mille moodustavad kaks põhikomponenti: Glomeerul e päsmake teda ümbritseva kihnuga Tuubulite süsteem (kortikaalne ja medullaarne) Proksimaalne vääntuubul
millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte ülesanneteks on toitainete transport varre perifeersesse ossa . Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad
annaabi.ee 
