sigimine). Niteks mesilastel,sipelgatel,vesikirpudel ja lehetidel. Mis saab munadest? Kui munad on viljastunud, jvad need omapi arenema. Suurem osa selgrootuid jrglaste eest ei hoolitse ja seetttu hukkub neid palju.Kaotusi korvab suur munade hulk,mis vib ulatuda kmnetesse tuhandetesse.Munad paigutatakse tavaliselt toidu lhedusse,et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega.Nende munadest koordunud jreltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused.Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast.Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Milline on putukate eluring ? Paljude putukate elutsklis eelneb valmikule mitu arengujrku.Enamusel tiibadega putukatel on oluliselt nii vlimuse kui ka eluviisi poolest ja leminek hest jrgust teise on jrsk, sel juhul on tegu tismoonadega.he
Ta narmendavad tiivad olid kui tina täis, ent veel tinasemalt rusus nurjumise koorem. Ta soovis - muuks täiesti jõuetu -, et see raskus oleks piisav ja veaks teda halastades põhja, - et kõigel oleks lõpp. Aga kui ta juba madaliku murdlaineis uppuda ukerdas, hakkas temas kumisema mingi õõnes hääl. - Kuskilt pole pääsu. Olen vaid kajakas. Olen oma olemuse kammitsais. Kui mulle olnuks määratud avastada lennusaladusi, peituks mul ajudes vastav kood. Oleksin ma munast koordunud kiirsööstjaks, eviksin pistriku pusstiibu, - kugistaksin hiiri, mitte kalu. Mu isal oli õigus. Pean selle tobeduse unustama. Pean liituma PARVEGA ja olema, kes ma tegelikult olen - vaene veidravõitu kajakanolk. Õõnes hääl kadus ja Jonathani hing rahunes. Öösel on kajaka koht kaldal ja edaspidi, vandus ta endale, hakkab ta täiesti normaalseks kaldal tukkujaks. Oh, kuidas kõik sellest rõõmu tunnevad!
Keskkond:maastiku on kujundanud mandrijäätumised, okasmetsad, suured metsa-alad, soostumine, paks ja kaua kestev lumikate, põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid(teravili), metsatööstus, paber, tselluloos ja jahindus Tundrakliima: 60-75NS lühike külm suvi, pikk ja külm talv, lumikate kestab kaua, vegatatsiooniperiood vaid paar kuud, igikelts. Keskkond: mullastik vaene, niiske, vähe huumust, palju turbarabasi, taimkate koordunud maapinna lähedale, elustik kohastunud külma ja tuulise kliimaga, inimasustus hõre, kalandus Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm. 44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär-
o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e
annaabi.ee 
