Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja suurem kulumine sisehõõrdumisearvel. · Radiaalrehvi- märgis R ja/või RADIAL, mille koordiniidid paiknevad ratta veerepinna suhtes risti (nö pikiraadiust). Radiaalrehvid veerevad kergeminii ja pehmemalt ning on ligi poolteist korda kulumiskindlamad. Nende puuduseks on õhukesed küljed, mis kardavad vigastusi nii ettevaatamatul sõidul kui ka veljelt mahavõtul ja veljele panekul. 2) Hmeetilisuse järgi: 3) *lohviga (TUBE TYPE) 4) 1-lohv 5) 2-ventiil 6) 3-pöiavöö 7) 8)
Erijuhtumiks on 80- ja 82- seeria rehvid, mida ei tähistatud varem “…/80”. Nii võib vanemate sõidukite paberites esineda tähistus “155 R 13”. Praegu vastab see suurusele “155/80 R 13”. Rehvi ehitus (5) 10 Joonis 3. Rehvi ehitus “R” tähistab terminit “RADIAL” (tihti kirjutatakse see ka välja). Tegemist on nüüdisajal tavalise ehitusviisiga, milles koordiniidid paigutatakse radiaalselt. Kuni 1960te aastateni oli standardiks diagonaalrehv. Selle kategooria rehve toodetakse ka praegu (nt oldtimeritele) ning nende tähistuseks on “R” asemel “D” või “-“. Pidage meeles, et autole tohib monteerida ainult ühesuguse ehitusega rehve. Erineva ehitusega rehvide - diagonaalrehvide ja radiaalrehvide - kasutamine ühel ja samal autol on StVZO §36 järgi keelatud. Velje läbimõõt (6)
· Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest. Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad. Kummeeritud riidest randilint kaitseb mantli rante hõõrdumise eest. Lohv on rõngakujuline õhutihe ventiiliga mahuti. Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel. Ta kaitseb lohvi vigastuste eest. Rehvide mõõtmed kantakse mantli külgedele kas tollides või millimeetrites.
taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata. 6 2. Rehvidest üldiselt 2.1 Rehvi ehitus ja koostis Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest koordi (nöörriide) kihist ning koordi komposiitmaterjali moodustavad nailonist, raionist (kunstsiidist) või polüestrist koordiniidid. Neid seob omavahel kummisegu. Rehvi protektori (mustri) ülesanne on tagada hea haardumine teekattega, kaitsta rehvi põhimikku kulumise eest ja tee ebatasasustest põhjustatud vigastuste eest. Protektori kummisegu on väga olulise tähtsusega- ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautsuk. Vulkaniseerimata kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab
annaabi.ee 
