2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib.
2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib 3 Õiguse allikad 3.1 Sugukonnaõigus
Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa alati õigusvaldkondi eristada ka eraõiguses subordinatsioonisuhted. Subjektiteooria täiendamine aitab aga õiguse valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda,
Era- ja avalik Õ: vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mille kohaselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikkuse Õse. Samas mõned eraÕe normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis (koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna, teises aga saab. Õkorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, soetus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õakt peab olema formaalselt Õpärane, s.t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite
annaabi.ee 
