Koordinatsioonivõimete arendamise vahenditeks on kõige erinevamad üld- ja spetsiaalettevalmistuse vahendid (kehalise harjutused), kui nad on seotud koordinatsiooniliste raskuste ületamisega. Kui harjutus muutub tavaliseks, tagab ta mingi taseme kinnistumise, kuid ei oma arendavat mõju. Treeningu efektiivsuse säilitamiseks tuleb kas harjutust muuta või asendada see uuega. Koordinatsiooni arendamisel on harjutuste valiku kriteeriumideks uudsus ja ebatavalisus, nendega kaasnevad koordinatsioonilised raskused. Teatud liigutuste omandamisega loob sportlane tingimused järjest keerukamate omandamiseks. Efektiivsemateks vahenditeks on võistlusharjutused, võimlemisharjutused, liikumis- ja sportmängud. Koordinatsioonivõimete arendamise metoodika juhtivaks suunaks on ebatavalisuse faktori kasutamine harjunud tegevuse sooritamisel, et kindlustada kasvavaid nõudmisi liigutuskoordinatsioonile. Selle rakendamine toimub alljärgnevalt:
motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi) Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi)
arengus. Lihtne näide on kasvõi kiiruse ja jõu omavaheline seos. Ei ole võimalik, et lihased on kiired, ilma et nad oleksid tugevad ja vastupidi. Kui suhteliselt passiivne inimene hakkab regulaarselt harrastama metsajooksu, siis paranevad mingil määral ka tema jõunäitajad. Jõutaseme paranemisega areneb ka tasakaalu säilitamise ja taastamise võime. Pallimängudes, mis arendavad samaaegselt nii kiiruslikkust kui ka vastupidavust, arenevad suurel määral ka inimese koordinatsioonilised võimed. (4) 11 2. TREENINGMETOODIKA Sügis 2015 treeningud algasid ettevalmistusperioodiga septembris. Ülesanne oli organismi järk-järguline ettevalmistamine intensiivsemateks ja mahulisemateks treeninguteks. September oli nii-öelda "sisseelamise" kuu, mil harjutada tuli neli korda nädalas, et keha harjuks treeningutega. Oli ka võistlemist kohalikel spordikooli võistlustel
üks komponent komplekssest kehalisest võimekusest. - Kiirustreening on reeglina suunatud kiiruse ühe kindla komponendi arendamiseks, mitte kiiruse kui ühtse terviku arendamiseks. - Kiirust mõjutavad väga paljud faktorid, mille hulgas peaajul on äärmiselt suur osa. - Liigutuste tehnika ja koordinatsioonilised võimed omavad olulist tähtsust. - Maksimaalne jõud ja kiiruslik jõud omavad positiivset efekti kiirusele. - Lihaste tasakaalustamatus viib kiiruse märgatavatele kadudele. - Kõrge lihaselastsuse tase optimeerib lihaste arengut ja parandab kiirust. - Kiirustreeningul on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. 92 SPORDI ÜLDAINED I TASE
annaabi.ee 
