Töö eesmärk:Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud punkti geaodeetilied ja ristkordinaadid. Töövahendis:Kaart, kolmnurkjoonlad, joonlaud, pliiats, taskuarvuti Metoodika: 1.Ristkoordinaatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks sain punktide geodeetilised koordinaadid (B;L) samuti on tabelis 1. Punkt B L X Y 1 58 52 22 26 21 55 6528,4 636, 375
Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi. Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega. Pooluse asendi jargi 1)polaarprojektsiooni puhul ühtib projektsioonipoolus Q geogr poolusega P 2)kaldprojektsiooni puhul on normaalvõrgu poolusel geogr koordinaatid φ0Λ0 kusjuures 0<φ0<90 3) põikprojektsiooni puhul asub normaalvärgu poolus Q ekvaatoril E φ0=0 13. Kaardiprojektsiooni normaalvõrgu mõiste
528,4 551,1 0 544,4 528,3 1 582,8 539,7 2 579,7 503,7 3 528,8 468,4 4 515,1 470,0 36 502,9 463,7 37 GEODEESIA PRAKTIKUM 2. KODUNE ÜLESANNE Vasakpoolsed nurgad (b) Direktsiooni Tabelinurgad Joonte Koordinatide juurdekasvud Koordinaadid nurgad (a) (r) pikkus punkt mõõdetud +/- tasandatud arvutatud tasandatud deg min min deg min deg min Veerand deg min (d) dx dy dx dx dy dy x
20) Selgita loodjoone kõrvalekalde mõistet. Geoidi ja ellipsoidi pinnad ei ole parallelsed, siis ei ole parallelsed ka loodjooned ja ellipsoidi narmaalid, st nad moodustavad nurga, mida nim loodjoone kõrvalekaldeks. Loodjoone kõrvalekaldeid otseselt mõõta ei saa ja nende väärtused määratakse näiteks kas raskuskiirenduse gravimeetrilise mõõtmise abil või geodeetiliste ja astronoomiliste koordinatide võrdluse abil. Nurka u ellipsoidi normaali ja joodjoone vahel nim. loodjoone kõrvalekaldeks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist kõrvalekallet. Loodjoone absoluutseks kõrvalekaldeks punktis M nim. nurka n1 üldise maaellipsoidi normaali Mn1 ja loodjoone Mg vahel. Loodjoone suhteliseks kõrvalekaldeks nim. nurka u2 referentsellipsoidi normaali Mn2 ja joodjoone Mg vahel.
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks
reaalse maailma protsesse, nt. linna juhtimisüsteeme, haiglate tööd, haridussüsteemi, riigi parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate Parimat alternatiivi määramatuse olukorras aitavad selgitada Waldi, Bayes-Laplace ja majandust; 4.ei ole vaja katkestada tegelikku süsteemi tegevust; 5.saab kasutada personali kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinatide Savage kriteeriumid. Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite ja tema mõju väljaõppes; 6.saab kasutada standartiseeritud mudelid. 7.modellerimismudelid arvestavad süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx=(asukoha i koordinaat X * kaubakogus, mis all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid reaalse protseesi keerukust 8.võimaldab tuua välja alternatiive 9
Nüüd on vaja teljestiku piltkujutise väljalülitamiseks klõpsata väljal . Aga võib ka sisestada: OFF ↵ Lähem tutvustus teljestikke näitavate ikoonide kohta tuleb edaspidi kolmemõõtmelise joonestamise kirjeldamisel, kus tegemist saab olema otseselt kasutatava teljestiku muutmisega. Täppisjoonestamise Teljestik on AuttoCAD-joonistel järgmine: Punkti koordinaadid näidatakse järjekorras X, Y, Z. Koordinatide algpunkt – Joonestusvälja alumises vasakus nurgas (Tarbijateljestik võib paikneda mis tahes ruum punktis); X-telg suundub Koordinaatide alg-punktist paremale; Y-telg suundub otse üles; Z-telje suund on koordinaatide algpunktist kuvari pinnalt välja, tarbija poole. Seega teljestik erineb mõnevõrra Kujutavas Geomeetrias kasutatust ja vastab Descartese (1596-1650) poolt koordinaatide ruumilisele paigutusele (Descartes
annaabi.ee 
