Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0)
Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0)
panemiseks aga westi tunninurk igakord ei sobi, kuna polaarkolmnurgas ei saa nurga suurus ületada 180°. Niisiis, kui westi tunninurk on suurem kui 180° ,peame ta teisendama osti tunninurgaks, mis on westi tunninurga 8 täiend 360 kraadini (tE = 360° t). Termin tunninurk on iseenesest täiesti loogiline, sest ta muutub võrdeliselt ajaga, seega siis on ajaühikutega otse seotud. Tunninurga asemel võib teise koordinaadina kasutada otsetõusu (, RA), mis on ekvaatori kaar kevadpunktist e. Jäära punktist () taevakeha meridiaanini, loetuna vastassuunas westi tunninurgale. Kevadpunkt on ekvaatori punkt, kus Päike oma aastaringsel liikumisel läheb lõunapoolkeralt põhjapoolkerale üle. Selle koordinaadi kasutamise eeliseks on tema otsene seotus Päikese liikumisega, puuduseks aga see, et taevakeha tunninurga saamiseks tuleb otsetõusule kevadpunkti tunninurk juurde liita (üks tehe tuleb juurde)
3) ning nüüd, pärast < ilmumist kuvarile, minna tagasi EN → ET. Ruumipunkti võib sisestada ka nii @ r < φ, z ↵ z – tähendab suhtelist z-koordinaati. ÜLESANNE I Pinnatükk 266 Ruumipunkti koordinaate saab sisestada ka nii, et sisestatakse vaid osa koordinaadikolmikust. Näiteks, kui sisestada vaid X- ja Y-koordinaadid, kasutab arvuti kolmanda – Z-koordinaadina selle viimast sisestatud väärtust. Tasandil joonestamisel on vaja sisestada mõlemad koordinaadid. Küll on aga olemas niinimetatud koordinaatide filter. Oletame, et meil on vaja paigutada ruumipunkt A teatud kõrgusele punkti 1 kohale, kuid me ei tea täpseid punktile 1 X- ja Y-koordinaatide arvulisi väärtusi. Nüüd oletame, et määrasime kuidagi punkti koordinaadid ja siis sisestasime koordinaadikolmiku. Sisestame .xy ↵ (just nii: punkt ja xy)
Tegelikkuses midagi seesugust ei ole. Selline on kõigest analoogia – mudel, et asju paremini mõista või meelde jätta. Hiljem on ilusti näha seda, et see on seotud Universumi paisumisega. Antud juhul on K siis see Universumi 3-mõõt- meline ruum ja K´ on siis ruumi neljas mõõde, mis on seotud ajaga. Ungari päritolu filosoof ja matemaatik Menyhért Palagyi ( 1859-1924 ) arendas aja ja ruumi ühtsuse ideed ja käsitles aega neliruumi ( „jooksva ruumi“ ) imaginaarse koordinaadina, mis väga sarnaneb antud juhul K ja K´-i füüsikalise süsteemiga. Antud joonisel on K´ esitatud 3-mõõtmelisena – ikka selleks, et oleks lihtsam arusaada. K siis liigub K´ suhtes. K ja K´ ei ole taustsüsteemid. Taustsüsteemidega ei ole siin midagi pistmist. K-d võib nimetada ka lihtsalt tavaruumiks ja K` aga hyperruumiks. Ja lõpuks jõuamegi kõige olulisema järelduseni. Nimelt kui me siis liigume selles K` mõõtmes ( mitte K mõõtmetes ), siis rändame ajas
annaabi.ee 
