kuna R-vormiga seondub substraat. Tulemuseks on see, et algne nõrk seostumine läheb järjest üle tugevamaks, kuna järjest rohkem valku on R-vormis. Igasugune seostumine millelegi stabiliseerib seda olekut, teeb antud oleku prevalveerivamaks. Kui substraadi [S] konts väga kõrgeks läheb, siis on valdav osa valgust vormis, kus iga palli sees S, T-vormi pole. Madalatel kontsidel on palju T-vormis, kõrgetel kontsidel on kõik ensüüm R-vormis. MWC mudel seletab kooperatiivsust eelkõige muutuste kaudu valgu kvanternaarstruktuuris subühikute omavaheline paigutumine. Kahe vormi vahel on vahe see, et on erinev subühikute paigutus. MWC mudelile vastavad võrrandid on suhteliselt lihtsad, vaja kolme parameetrit konstant L, K T, KR (dissotsiatsioonikonstandid mõlemale vormile). Kineetikutele meeldivad rohkemad parameetrid Ligandi seostumine R-vormile saab ainutl R-vormi osakaalu suurendada. Pole võimalik negatiivset kooperatiivsust seletada.
· Modulaatori seostumine ühele subühikule põhjustab konformatsioonimuutusi teistes subühikutes · Konformatsiooni muutus ühes subühikus põhjustab muutusi teistes subühikutes Näited: hemoglobiin (mis ei ole küll ensüüm) ja aspartaadi transkarbamülaas (ATCase). Rõhuv enamus allosteerilisi ensüüme ilmutavad substraadi sidumisel positiivset kooperatiivsust. Võrreldes sarnase mitte-allosteerilise ensüümidega on nende aktiivsus madalatel substraadi kontsentratsioonidel madalam. S-kujuline substraatsõltuvus on erinevate ensüümide korral erinev - võib toimuda järsk tõus väga kitsas kontsentratsioonivahemikus. 5) Ensümaatiliste reaktsioonide kineetika: Michaelis-Menteni võrrand ja kineetilised parameetrid. MM pakkusid välja reaktsiooni skeemi: k1 kcat
Samuti oli oluline roll situatsioonilistel teguritel (armee suurus ja struktuur), mis olid positiivses seoses hukkunute arvuga vastaste seas. Indiviidi karakteristika ei pruugi teha temast head juhti igas situatsioonis. Nt Winston Churchill oli edukas juht Teises maailmasõjas, ent rahuajal ei olnud tema kangekaelsus enam soosivaks teguriks. Sobivad juhiomadused varieeruvad kultuuriti: kollektivistlikes ühiskondades on parimateks juhtideks inimesed, kes soodustavad kooperatiivsust, individualistlikes aga need, kes keskenduvad eesmärgile, mitte grupidünaamikale. Juhtimisstiilid Juhtimisstiilid jagunevad autokraatseks, demokraatseks ja minnalaskvaks. Lippitt ja White (1943): katse, kus õpetati osalistele eelmainitud kolme juhtimisstiili. Need, keda õpetatud autokraatseteks juhtideks jäid keskenduma tegevuste organiseerimisele ning jagasid grupiliikmetele käsklusi. Demokraatlikud juhid kaasasid liikmeid arutlusse tegevuskava üle
Kiiremini väheneb nimisõnade osakaal, enam kasutatakse modaalseid (saama, võima, tahtma jne.) tegusõnu partnerile korralduste andmiseks ja hinnangulisi omadussõnu (hea, tore, kena jne.). Ka liitlauseid ja sidusaid lauseid kasutatakse laste omavahelisel suhtlemisel enam. Hargnenud ütlusi soodustab partneri kõnemõistmise madalam tase — laps vajab täiskasvanud partneriga võrreldes täiuslikumat selgitust. Pedagoogi (lapsevanema) ülesandeks on esialgu soodustada tegevuse kooperatiivsust, osaledes laste tegevuses ning suunates seda reguleerivate repliikidega. Kooperatiivse tegevuse perioodil on otstarbekas soodustada üksteise mõistmist: rõhutada abistamist (fikseerida seda) ja partneri soovide arvestamist, korraldada elementaarset arutelu. Suhtlemisliinis laps-laps ilmnevad järgmised suhtlemisvormid: 1. Praktilis-emotsionaalne, mida kutsuvad esile isikulis-tegevuslikud motiivid (kuni 4 aastani)
annaabi.ee 
