teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. 51. KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I JÄRGI).
Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Kultuuridimensioonid. Kollektivism-individualism (G.Hofstede´i järgi). Individualistlikud vs. kollektivistlikud kultuurid
Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel. Õpitakse olema kaastundlikud endast nõrgemate ja saamatute vastu ja üksteist toetama. Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid
Usaldus loob sotsiaalset kapitali ja see omakorda aitab asju ajada kiiremini, lihtsamalt ja odavamalt. Inimestevaheline usaldus on nähtamatu määrdeaine, mis paneb sujuva kellavärgina käima kogu ühiskonna. Rikkaliku sotsiaalse kapitaliga õlitatud kogukonnad on tootlikumad, turvalisemad ja õnnelikumad. Kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskonna majanduslik efektiivsus põhineb teoreetiliselt asjaolul, et kõrge usaldatavus võimaldab kasutada kooperatiivseid turumehhanisme, mis on seotud kõrvalmaksete ehk ümberjaotusega (nii on ühe tegija võit võiduks ka teistele ühiskonna- liikmetele). Seega on võimalik loobuda nullsummadel põhinevate mehhanismide kasutamisest, kus ühe majandusagendi võit tähendab ilmtingimata teise kaotust. Samuti on sellises ühiskonnas igasugused järelevalvekulud suhteliselt madalad ja majandusagentide kõrge reputatsioon võimaldab tegutseda madalate laenuprotsentidega