Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14
niisugusel kunstilisel tasemel, mis ei jää alla tänapäeva omale. Kahtlust äratas ka see, et maalid olid väga hästi säilinud.Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. 20. saj algul leiti aga samasuguseid koopamaale ka mujalt. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutre ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 2.4. Koopamaalid Koopakunsti avastamine oli üks arheoloogia suuri veelahkmeid 19. sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik
omaniku jaoks olulisi väljavõtteid muinsuskaitseseadusest ning teistest mälestisega seotud õigusaktidest. (7) 11 4. UNESCO maailmapärandi objektid Lõuna-Ameerika 4.1 Argentiina kultuuripaigad- Rio Pinturase Cueva de las Manos.( Lisa 1.3) ASUKOHT-Argentiina lõunaosa. VÄÄRTUS-kultuuritraditsioonide tunnistaja. LÜHIISELOOMUSTUS-13000 kuni 9500 aastat tagasi loodud koopakunsti varamu. Nim. ka "Käte koopaks, sest seal on palju inimeste käte järgi joonistatud kontuure, aga ka loomade kujutisi ja jahistseene. Maalingute autorid võivad olla 19. saj. elanud Patagoonia küttide ja korilaste ajalooliste kogukondade esivanemad. 4.2 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal (Lisa 1.4) ASUKOHT-Argentiina põhjaosa, Brasiilia lõunaosa. VÄÄRTUS-Tähtsus inimajaloos. LÜHIISELOOMUSTUS-17. ja 18. saj. guaraniide maale ehitatud 5 misjonimaja on suure
nt puusöest. Värvainet segati muude komponentidega (nt veri, rasv). Kasutati ka taimseid värve. Maalimisel kaks tehnikat: kas märg värv kuivale pinnale või vastupidi. Osa maale asuvad sellistes kohtades, kuhu ligi pääsemiseks tuli kasutada tellinguid. Koobastes pidi 31 kasutatama ka valgusteid. Leitud on üks kivilamp. Pintsleid ei tuntud, maalimiseks kasutati sammalt ja loomakarvu. Chauvet-Pont-d´Arci koobas on ajaliselt vanim koopakunsti leiukoht. Leiti 1994. a. speleoloogide poolt. Koopa nimi Chauvet avastaja Jean Chauvet´ist. Dateeritud ajavahemikku 32 41030 340 a tagasi. Koopamaalingute dateerimiseks võeti 1995. a. proovid söega tehtud joonistest. Arvestades võimalikku dateerimisviga, on keskmine vanus 31 000 a tagasi. Veel üks võetud proov andis vanuseks u 26 000 a tagasi, st koobast täiendati maalidega veel oluliselt hiljem.
annaabi.ee 
