Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB! aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti
suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu
silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine;
ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? · Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. - Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete
(värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja vastandvärvuste tajumine; samuti näiteks see, et kollane ei ole segu
annaabi.ee 
