asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu. 1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umbes 1,7 miljonit inimest. Eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning
Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute. Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse – Saksa vägede lennukid ja autod kasutasid Eesti põlevkivibensiini, sõdurid sõid Eesti võid, leiba, liha, mune. Kariloomade arvukus isegi tõusis. Nõukogude maareformiga äravõetud maa tagastati küll omanikele, ent suuremalt jaolt ainult kasutamiseks. Väikesed toidunormid ei
Eesti kindralkomissariaat + Karl S Litzmann Eesti Omavalitsus + Hialmar Mäe lühike võim, ei võetud tõsiselt Kontroll poliitika ja majanduse üle Repressioonid ja holokaust Nö. Nõiajaht + vangistati kõik kommunistidega koostööd teinud või selles kahtlustatud isikud + hukati ligi 7000 Eesti Vabariigi kodanikku, neist umbes 5000 eestlast. + Tapeti Eestisse rajatud koonduslaagreis kümneid tuhandeid nõukogude sõjavange ja Euroopa riikidest toodud juute. + U 15 000 sõjavangi suri Hukkamised ja koonduslaagrid Natsid mõrvasid Eestisse jäänud juutid ja mustlased + U 10 000 Euroopa juudi hukkamine Eestlased eri pooltel NSVL poolel Saksamaa poolel Soome poolel Üksuste nimed 22.territoriaalne Omakaitse; Eesti 20. Kapten Karl Talpaki
Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse. Eestlaste arvamust Saksa tagalavõimudest langetas veelgi okupatsiooni alguskuudel läbi viidud nõiajaht, mille käigus vangistati kõik kommunistidega koostööd teinud või selles kahtlustatud isikud. Kampaania käigus hukati kokku ligi 7000 Eesti Vabariigi kodanikku, neist umbes 5000 eestlast. Natsid mõrvasid ka kõik Eestisse jäänud juudid ja mustlased. Lisaks neile tapeti Eestisse rajatud koonduslaagreis kümneid tuhandeid nõukogude sõjavange ja Euroopa riikidest toodud juute. 1942. aastal, mil Saksa vägesid tabasid mitmel rindel rasked lüüasaamised, hakati senini alaväärtuslikuks peetud rahvaste -- ka eesti -- noorsugu värbama Saksa rindeväeosadesse, pakkudes valikut nende ja tööteenistuse vahel rindevööndis või Saksamaal. Loodavat Eesti Leegionit lubati rakendada Eesti piiride kaitseks. Et vabatahtlikke nappis, mindi Eestis peatselt üle sundvärbamisele.
annaabi.ee 
