1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule) Thomas Jefferson(elas 1743-1826)- valgustaja, kes arvas, et ühiskond peaks koosnema farmetitest ja käsitöölistest, pooldas orjuse kaotamist
Häälekandjad suleti, siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Vabadussõjalastel tuli mõte, et vägivaldselt võimu haaranud valitsejad tuleb samuti kukutada. 8. detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Kohtuprotsessil mõisteti 133 vabadussõjalast kokku 1163 aastaks vangi. Opositsiooni peamiseks keskuseks muutus Tartu, liberaalse intelligentsi koondumiskoht. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine 1937. aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse, mis seadistas autoritaarse valitsemisviisi. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda), Riiginõukogu (ülemkoda). Võrreldes 1920
f) Religioonis: Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid usulahkude teke. Müsteeriumite osatähtsuse tõus. Religioonide segunemine. g) Arhitektuuris: Korintose sammas, ilmalike hoonete domineerimine. Suurlinnade sünd: Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti. Keskused olid: Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10.
jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17. sajandi 20. aastatel hoogustus Inglismaalt väljaränne usulistel põhjustel. 102 puritaani maabusid 1620. aastal USAsse. Puritanid tõid kaasa Ameerikasse töökuse. Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks. Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises.
Ilmus 3 x nädalas. Alles 15. märtsil 1946 hakkas ajaleht ilmuma trükitult, ulatudes kuni 7000-se tiraazini. Eesti Posti peeti üheks paremini toimetatud väliseestlaste ajaleheks. Kui Eesti Rada majandusraskustesse sattus, hakkasid kaks ajalehte ilmuma kordamööda (1948). Eesti Post viidi 1950 Stockholmi, 1962 sai see ajaleht nimeks Meie Post (ilmus a-ni 1987). Eesti Rada ilmub siiani, seda on trükitud Kölnis ja Hamburgis. Geislingeni kohta veel nii palju, et see oli suurim eestlaste koondumiskoht sõjajärgsel Saksamaal, kus loodi eesti algkool ja gümnaasium, kujundati võimas laulukoor ja teater. Varsti aga tuli otsida võimalusi edasi liikumiseks, kuna okupeeritud kodumaale naasmine tundus pagulastele võimatuna. Ameerika Ühendriikides oli juba 1941 ellu kutsutud Eesti Abistamise Komitee, tänu kellele palju eestlasi Ameerikasse pääsesid, samal ajal USAga avasid oma väravad põgenikele sisserännuks ka Kanada ja Austraalia. Eesti ajakirjandus paguluses Kanada
annaabi.ee 
