Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse (ja ma ei pea silmas ainult tänast ausamba avamise tseremooniat), treffneriste on kõikjal Eesti avalikus elus. Ja nii nagu Treffnerist on kindlasti saanud - jälle sellesama kooli õpilase Hanseni sule kaasabil - meie koolimehe koondpilt (Urphänomen), nii tunneme õigustatult, et see aumärk siin Emajõe kaldal Treffneri kooli endises asupaigas on kõikidele tugevatele koolimeestele. Kõikidele õpetaja Lauridele ja Maurustele Tallinnast Tapani. Ausamba kooliõpetajale püstitab lõppeks ühiskond, mille heaks on töötanud tema õpetus, mille tugevust on kasvatanud sealt koolist kaasa võetud aated. Ja täna siin Hugo Treffneri ausammast avades ei ole kahtlust, ei saa olla kahtlust, et selle mehe töö on olnud osaks
kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida? Inglismaa püüdis säilitada jõudude tasakaalu Euroopas, selleks püüdis ta takistada Saksamaa ja Prantsusmaa ülearust tugevnemist. Milline koondpilt oli inglastest maailmas kujunenud? Kuidas hindasid inglased endid ise? Inglased pidasid Inglismaad kohaks, kus otsustatakse maailma tähtsamad küsimused. Nad ei tunnistanud seda, et Inglismaa oli kaotanud oma juhtpositsiooni. Prantslaste kaotused Esimeses ms olid suuremad kui inglastel ja ameeriklastel, sest sõja ajal toimus põhiline sõjategevus just Prantsusmaa territooriumil
valiti ta ka Sügissalongi liikmeks, kus ta esines regulaarselt. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. 1930. aastate algul oli Ed. Wiiralt jõudnud oma senise loomingu kõrgpunkti, mille kokkuvõtetena valmisid "Põrgu", "Kabaree" ja "Jutlustaja" – koondpilt inimest muserdavatest jõududest. Pärast neid lehti pöördus kunstnik hoopis poeetilisema käsitluslaadi juurde. Iroonilis-mänglev hoiak jäi koos boheemitseva noorusega seljataha. Tööd omandasid sisemise tasakaalukuse ning klassikalise harmoonia ning selguse. Leebe nukra alatooniga kujutatud inimese ilu ja ühtekuulumine loodusega sai Ed. Wiiralti loomingu põhiteemaks. 1936. aastal toimus Eestis Ed. Wiiralti suur isikunäitus, mis leidis
Vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks – luule on endiselt heal tasemel. Kui 90ndate alguses on veel väga tugevad ettekujutused klassikalise vormi kaudu, siis nüüd on vabavärsiline variant kindlasti valitsemas. o Nn karm luule o Nn keelekeskne luule o Muu (uus estetiseeriv luule, laulutekstid jne) Draama saab kriisist üle. – 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda, kes on kõige parem draamaautor. Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse. o Eksperimentaalne proosa o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud, on ainult üksikuid teoseid olnud. o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel
Selle tulemusena kaldutakse lõppkok- kuvõttes spordist loobuma juba enne oma võimete lõplikku väljaarendamist. Joonis 1. Kaks erinevat suhtumist, mis kestvalt toimides muudavad inimese psüühilisi protsesse 99 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Kirjeldatud saavutusteooria kategooriate koondpilt aitab treeneril mõista ja suu- nata sportlase arengut. Õigete hoiakute kujundamine ja eesmärkide struktuur on tee tippsaavutustele, mille abil on võimalik vältida ebaõnnestumistest tulenevaid psühhotraumasid, spordist loobumist ja psüühilise tervise ebastabiilsust pärast sportlaskarjäärist loobumisti.
annaabi.ee 
