· Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi · Ühekülgne oks oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele · Läbiv oks oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid : · Ümarkoks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksemi läbimõõdu suhe ei ole üle kahe.
Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks. Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve oks, tume terve oks, terve lõhenenud oks, kõduoks, pehkoks, tubakoks, ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani
Toonesepp- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm. Puidusikk- vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm. Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga. Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga
pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa, mis asetsevad 150 mm pikkusel saematerjali küljel või serval. · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi, loetakse hajali oksteks. · Ühekülgne oks - see on oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele. · Läbiv oks - oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid · Ümaroks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja
annaabi.ee 
