Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13............
Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu – mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. 18. juulil 1940 võideti Kadrioru staadionil 2:1 Lätit, mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil
Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70-ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on liigades tänini, kuid aegamööda tekkis jalgpalli vastu aina laiem huvi 10 aasta jooksul on klubide arv kasvanud mitu korda, liigade arv on tõusnud viieni, lisaks käivitus ka naiste meistriliiga, mitmed
Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70- ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on liigades tänini, kuid aegamööda tekkis jalgpalli vastu aina laiem huvi 10 aasta jooksul on klubide arv kasvanud mitu korda, liigade arv on tõusnud viieni, lisaks käivitus ka naiste meistriliiga, mitmed noorteliigad,
Samuti omab ta rahvusvahelise kohtuniku, Eesti I taseme ja rahvusvahelise II taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni. Tema sõnul on objektiivne vastata sellele küsimusele Maailma Curlingu Liidu paremusjärjestuse järgi kus on meeskond 26.ndal kohal ja naised 21.kohal. Juunioride näidud on olnud stabiilsed ning maailma teise kümne alguses. Kuna see ala on noor Eestis, on siiski curlingu tase hea ja arvestatav. Eestis tegeleb curlinguga harrastustasemel 50 inimest, kellest umbes 20 on koondislased ja osalevad iga aastaselt tiitlivõistlustel. Curlingus on Harri Lille arvates vaja mõistust ning samuti ka tugevust, näiteks tõi selle, et ka tugevast kuid lollist suusatajast asja ei saaks. Harri Lill usub, et Eesti curlingul on tulevikku, kuna hetkel ei saa riigilt suurt toetust, ning ka vastav korralik treeningbaas on puudu, kuid see probleem saab loodetavasti lahendatud, kui valmib Tondiraba jäähall, mis on varustatud 3 curlingu rajaga. Curlingut on Tallinna 32
annaabi.ee 
